Otsustasin, et tõstan oma blogi ümber. Minu uuel aadressil on kõik vanad lood alles ja tulevad ka uued :) NÄEME SEAL!
http://katrihelenak.wordpress.com/
Friday, January 24, 2014
Thursday, January 23, 2014
Peppermint love
Ma armastan piparmünti. Piparmündi teed, piparmündi jäätist, piparmündi kakaod, piparmündi lattet, piparmündi lõhna, piparmündi nätsu, piparmündi kommi, piparmündi shokolaadi ja neid asju võibki loetlema jääda.
Mulle väga meeldib ka Eesti looduskosmeetika firma JOIK. Just seetõttu, et tunnen igas tootes looduslikku puhtust. Mulle meeldib, et ma saan toetada eesti ettevõttet ja olla kindel, et ma ei määri endale peale mingit keemiat täis topitud tooteid. Nende stiil on minimalistlik ja samas väga luksuslik. Tooted on pakendatud musta kartongi ja kirjad hõbedaselt. Ei mingid kirjumirjusid pilte. KÕIK tooted lõhnavad värskelt ja looduslikult.
Mul on nende tooteid päris palju aga kuna teemaks on piparmünt siis räägin vaid neist kolmest, mis olen endale haaranud. Küünal, huulebalsam ja näomask.
Nagu ikka on JOIKi küünal väga intensiivse lõhnaga. Küünla nimi on Magus piparmünt, kahjuks seda viimast on vähem ja magusust rohkem. Iseenesest väga mõnus, kuid igatsen rohkem sellist piparmündi tee lõhna. Praegu lõhnab see nagu Kalevi piparmündi komm (ma ei tea, kas seda enam toodetakse, aga seest roheline ja pakend oli lahti keeratav ja lilla ja hiljem pakend tehti ka roheliseks, kui ma ei eksi). Kahjuks selle lõhnaga küünalt on raske leida poodidest, kunagi ammu sain Tallinnas Kristiine keskuse apteegis seda nuusutada ja paljusi teisi, mis näiteks Kaubamajas pole. Kui nüüd keegi asjapulk loeb siis tooge ikka rohkem erinevaid JOIKi küünlaid poelettidele näiteks Õnnelik õun, Värske melon, Piibeleht, Maasikad ja vahuvein jnejnejne. Olen umbes aasta aega nende lummuses olnud ning poelettidel pole valik muutnud.
Vot näomask on küll hea. Kuskilt lugesin, et kellegi nahka kuivatas. Minu oma küll mitte. Nii mõnusalt piparmündine, et võtab isegi silmad vesisemaks ja kuidagi värske ja külm tunne tuleb. Maha pestes jääb see värskus püsima ja minu ülikuivale nahale teeb pai. Ainuke miinus on see, et kas ma ei oska seda segu korralikult valmistada või lihtsalt midagi valesti. Õpetuses seisab, et tuleb teha segu 1:1 ehk siis 1 supilusika täis pulbrit segada 1 supilusikatäie veega. Kui ma teen täpselt nii siis tuleb väga pudi ja siis sobiks see segu pigem näo koorimiseks. Lisan alati vett juurde, kuid kui mask kuivama hakkab pudiseb seda igale poole. Aga eks see on loodusliku toote võlu ja valu. Kui ma tahaks maski, mis ei pudiseks peab vist olema teise koostisega või teine variant keemiat täis pandud.
Kolmandaks huulebalsam. See on ÜLIMÕNUSA lõhnaga. Ja see õrnalt kihisev tunne, mis hetkeks huuletele jääb on samuti taevalik. Suur pluss on minu jaoks huulebalsami pakend. Et ei ole paks topsik või see tavaline huulepulk. Just selline ilus õhuke topsikuke teebki sellest minu igapäevase sõbra. Saan panna ilusti jope taskusse ilma, et see välja punnitaks. Mina hetkel pole näppupidi sinna sisse pidanud ka minema, sest lükkan kaane pealt ja hõõrun huultele. Ja seda tänu õhukesele pakendile jälle. Olen seda juba päris kaua kasutanud ja minu kui huulebalsami sõltlase üks lemmiktoode kindlasti. Mul on neid kaks tükki, sest üks kadus korraks ära nagu ikka ning ma muidugi nutsin seda taga ja siis armas Talis rõõmustas uuega samal päeval kui eelmine välja ilmus.
Mulle väga meeldib ka Eesti looduskosmeetika firma JOIK. Just seetõttu, et tunnen igas tootes looduslikku puhtust. Mulle meeldib, et ma saan toetada eesti ettevõttet ja olla kindel, et ma ei määri endale peale mingit keemiat täis topitud tooteid. Nende stiil on minimalistlik ja samas väga luksuslik. Tooted on pakendatud musta kartongi ja kirjad hõbedaselt. Ei mingid kirjumirjusid pilte. KÕIK tooted lõhnavad värskelt ja looduslikult.
Mul on nende tooteid päris palju aga kuna teemaks on piparmünt siis räägin vaid neist kolmest, mis olen endale haaranud. Küünal, huulebalsam ja näomask.
Vot näomask on küll hea. Kuskilt lugesin, et kellegi nahka kuivatas. Minu oma küll mitte. Nii mõnusalt piparmündine, et võtab isegi silmad vesisemaks ja kuidagi värske ja külm tunne tuleb. Maha pestes jääb see värskus püsima ja minu ülikuivale nahale teeb pai. Ainuke miinus on see, et kas ma ei oska seda segu korralikult valmistada või lihtsalt midagi valesti. Õpetuses seisab, et tuleb teha segu 1:1 ehk siis 1 supilusika täis pulbrit segada 1 supilusikatäie veega. Kui ma teen täpselt nii siis tuleb väga pudi ja siis sobiks see segu pigem näo koorimiseks. Lisan alati vett juurde, kuid kui mask kuivama hakkab pudiseb seda igale poole. Aga eks see on loodusliku toote võlu ja valu. Kui ma tahaks maski, mis ei pudiseks peab vist olema teise koostisega või teine variant keemiat täis pandud.
Kolmandaks huulebalsam. See on ÜLIMÕNUSA lõhnaga. Ja see õrnalt kihisev tunne, mis hetkeks huuletele jääb on samuti taevalik. Suur pluss on minu jaoks huulebalsami pakend. Et ei ole paks topsik või see tavaline huulepulk. Just selline ilus õhuke topsikuke teebki sellest minu igapäevase sõbra. Saan panna ilusti jope taskusse ilma, et see välja punnitaks. Mina hetkel pole näppupidi sinna sisse pidanud ka minema, sest lükkan kaane pealt ja hõõrun huultele. Ja seda tänu õhukesele pakendile jälle. Olen seda juba päris kaua kasutanud ja minu kui huulebalsami sõltlase üks lemmiktoode kindlasti. Mul on neid kaks tükki, sest üks kadus korraks ära nagu ikka ning ma muidugi nutsin seda taga ja siis armas Talis rõõmustas uuega samal päeval kui eelmine välja ilmus.
Heategevuslikud saated
Viimastel aastatel tuleb heategevuslikke saateid nagu seeni pärast vihma. Tv3 ja kanal2 toodavad neid lausa teineteise võidu. Iseenesest on ju see tore, et on inimesi, kes tahavad aidata. Kahjuks tekib paljudel küsimus, et kas sai mindud, ikka õige inimese juurde või õigesse peresse.
Kõige rohkem jutuainet pakuvad ikka need Kodutunde saated. Lugu on tegelikult kõigil sarnane. Naine leidis mehe. Tegi kaks last. Mees jalutas minema. Naine leidis uue mehe, tegi talle kolm last ja ka see mees leidis parema. Lõpuks tuli kolmas, kes heal juhul naisega kokku jäi, tegi veel igaksjuhuks paar last ning nüüd istub kodus ja saigi tohutu pere. Keegi tööl ei käi. Siis tuleb tore saatemeeskond, kes teeb intervjuu kohaliku sotsiaaltöötajaga, kes ütleb et muidugi me teame probleemist, et lastel ei ole puhtaid riideid ning süüa. Samas teame, et pere istub päevad läbi kodus ja ootab, et keegi hea nüüd uksele koputaks ja villa kingiks.
Näiteks eile oli TV3 saade "Allakäigutrepist üles". Aidati seal ühte üsna noort naist, kellel on neli last. Tundus, et enne seda saatusliku elukaaslast oli ta juba kellegi juures lapse teinud. Siis see elukaaslane kes elu ära rikkus tegi kaks last, kirjutas kõik võlad naise nimele ja siis lasi jalga. Tuli ka kolmas mees, kellega jälle üks armas ilmakodanik valmis meisterdati. Ja nüüd peaks tulema appi riik ja head inimesed. Saate alguses kiitis Siiri Sisask lapsi, et oi kui tubli. Ei pea kaks korda ütlema ja põhjendama MIKS on vaja kuskilt koristada või kuskil aidata ühesõnaga väga hästi kasvatatud. Ja siis näidati nende kodu... OKEI ma saan aru, kui emal on 4 väikest põngerjat, kes on nagu põrgulised ja terve maja ühe hoobiga sassi ajavad. Aga üks laps oli 15 (kes tegelikult vist elas kuskil eemal vanaema juures), teised 8 ja 9 ja kolmas siis 3-aastane. 8 ja 9-aastane laps saab väga hästi koristamisega hakkama, pealegi nad peaks juba mõista sõna kuulata küll. Öelge, mida teeb töötu naine, kellel on kodus kolm last, kellel ei pea kogu aeg järele jooksma, kes saaksid juba väga hästi hakkama omavahel. MIKS TA EI KORISTA? Miks ta elab kuskil rämpsuhunniku otsas. Voodis on poriste jalgadega lapsed, koer, eelmise päeva sööginõud ja pesunuustik. Asjad ei mahu kappi ära ja lihtsalt tulevad kapist välja jõuga. Tundus, et seal majas vesi ja elekter olid. Miks on sööginõud nii mustad? Kui sa istud päevade viisi kodus, kas sa ei leia 24 tunni jooksul aega, et tunnike koristada? Ja kui tekib vabandus, et lapsed ajavad sassi. Miks peab 8 ja 9 aastase järel koristama? Probleem ei ole mehes, kes minema jalutas vaid siiski iseendas. Nimetagemgi asju õigete nimedega.
Mul on kohutavalt kahju lastest, kes kasvavad sellistes perekondades. Nad ei teagi kuidas on parem. Nende üle naerdakse koolis ja lasteaias, sest nad haisevad ja neil on mustad riided. Ja siis vaatad jälle mõnd sellist saadet, emal on ripsmepikendused, isal (kui isa veel peres on) suits hambus ja siis ühest suust "aga raha ei ole, et seepi osta". Siis tuleb veel kommentaar muidugi, kuidas riik ei aita ka, et näe kui pahasti annavad nii vähe raha ja ainus väljapääs on mure uputada alkoholi. Miks neid inimesi saadetakse kuskile spasse, teatrisse, kohvikusse samal ajal kui saatemeeskond siis usinalt maja koristab? Okei, saan aru et lapsed saadetakse aga VANEMAD? Need samad, kes vastutavad korralageduse eest? Nemad peaksidki just kõige rohkem käed villis seal koristama ja remonti tegema, kui on antud abikäsi. Siis võtab saatemeeskond jälle vanema näpuotsa ja viib töötukassasse. Et võta arvele, otsi tööd, mine võta koolitustest osa. Ja siis natuke aega on hoos ja siis jälle et eiei ma ei oska, saa ja ei taha. Aga ikka on riik süüdi. Vihale ajab lihtsalt. Sellisele perekonnale ei ole vaja uut kööki vaid kasvatust.
Muidugi on tore, kui saadetes aidatakse neid, kes tõesti on hätta jäänud. Näiteks ühes saates oli mees ja naine, kes MÕLEMAD olid invaliidid, mees oli isegi ratastoolis, aga muudkui koristas. Maja oli neil puhas ja korras. Lihtsalt niivõrd palju raha läks laste koolitamiseks ning ravimite peale. Eluruumid olid neil puhtad, laps samuti rõõsa ja rõõmus. Lihtsalt oleks tahtnud rohkemat. Samas see vähene, mis oli seda hoiti väga. Vot selliseid inimesi aitaks ise ka. Või selliseid, kes on võtnud nõuks, et aidata endast veel halvemal järjel olevaid, kuigi endalgi on vähe. Samas sellised inimesed ise abi ei küsi ja nendeni saatemeeskond ei jõua.
Kõige vahvam koht oli aga eilses tv3 saates see, kui majas käisid talgud ning keegi hea oli võileiva unustanud kuskile laua peale ja kass leivalt vorsti pealt ära varastas ja sellega ajama pani :)
Kõige rohkem jutuainet pakuvad ikka need Kodutunde saated. Lugu on tegelikult kõigil sarnane. Naine leidis mehe. Tegi kaks last. Mees jalutas minema. Naine leidis uue mehe, tegi talle kolm last ja ka see mees leidis parema. Lõpuks tuli kolmas, kes heal juhul naisega kokku jäi, tegi veel igaksjuhuks paar last ning nüüd istub kodus ja saigi tohutu pere. Keegi tööl ei käi. Siis tuleb tore saatemeeskond, kes teeb intervjuu kohaliku sotsiaaltöötajaga, kes ütleb et muidugi me teame probleemist, et lastel ei ole puhtaid riideid ning süüa. Samas teame, et pere istub päevad läbi kodus ja ootab, et keegi hea nüüd uksele koputaks ja villa kingiks.
Näiteks eile oli TV3 saade "Allakäigutrepist üles". Aidati seal ühte üsna noort naist, kellel on neli last. Tundus, et enne seda saatusliku elukaaslast oli ta juba kellegi juures lapse teinud. Siis see elukaaslane kes elu ära rikkus tegi kaks last, kirjutas kõik võlad naise nimele ja siis lasi jalga. Tuli ka kolmas mees, kellega jälle üks armas ilmakodanik valmis meisterdati. Ja nüüd peaks tulema appi riik ja head inimesed. Saate alguses kiitis Siiri Sisask lapsi, et oi kui tubli. Ei pea kaks korda ütlema ja põhjendama MIKS on vaja kuskilt koristada või kuskil aidata ühesõnaga väga hästi kasvatatud. Ja siis näidati nende kodu... OKEI ma saan aru, kui emal on 4 väikest põngerjat, kes on nagu põrgulised ja terve maja ühe hoobiga sassi ajavad. Aga üks laps oli 15 (kes tegelikult vist elas kuskil eemal vanaema juures), teised 8 ja 9 ja kolmas siis 3-aastane. 8 ja 9-aastane laps saab väga hästi koristamisega hakkama, pealegi nad peaks juba mõista sõna kuulata küll. Öelge, mida teeb töötu naine, kellel on kodus kolm last, kellel ei pea kogu aeg järele jooksma, kes saaksid juba väga hästi hakkama omavahel. MIKS TA EI KORISTA? Miks ta elab kuskil rämpsuhunniku otsas. Voodis on poriste jalgadega lapsed, koer, eelmise päeva sööginõud ja pesunuustik. Asjad ei mahu kappi ära ja lihtsalt tulevad kapist välja jõuga. Tundus, et seal majas vesi ja elekter olid. Miks on sööginõud nii mustad? Kui sa istud päevade viisi kodus, kas sa ei leia 24 tunni jooksul aega, et tunnike koristada? Ja kui tekib vabandus, et lapsed ajavad sassi. Miks peab 8 ja 9 aastase järel koristama? Probleem ei ole mehes, kes minema jalutas vaid siiski iseendas. Nimetagemgi asju õigete nimedega.
Mul on kohutavalt kahju lastest, kes kasvavad sellistes perekondades. Nad ei teagi kuidas on parem. Nende üle naerdakse koolis ja lasteaias, sest nad haisevad ja neil on mustad riided. Ja siis vaatad jälle mõnd sellist saadet, emal on ripsmepikendused, isal (kui isa veel peres on) suits hambus ja siis ühest suust "aga raha ei ole, et seepi osta". Siis tuleb veel kommentaar muidugi, kuidas riik ei aita ka, et näe kui pahasti annavad nii vähe raha ja ainus väljapääs on mure uputada alkoholi. Miks neid inimesi saadetakse kuskile spasse, teatrisse, kohvikusse samal ajal kui saatemeeskond siis usinalt maja koristab? Okei, saan aru et lapsed saadetakse aga VANEMAD? Need samad, kes vastutavad korralageduse eest? Nemad peaksidki just kõige rohkem käed villis seal koristama ja remonti tegema, kui on antud abikäsi. Siis võtab saatemeeskond jälle vanema näpuotsa ja viib töötukassasse. Et võta arvele, otsi tööd, mine võta koolitustest osa. Ja siis natuke aega on hoos ja siis jälle et eiei ma ei oska, saa ja ei taha. Aga ikka on riik süüdi. Vihale ajab lihtsalt. Sellisele perekonnale ei ole vaja uut kööki vaid kasvatust.
Muidugi on tore, kui saadetes aidatakse neid, kes tõesti on hätta jäänud. Näiteks ühes saates oli mees ja naine, kes MÕLEMAD olid invaliidid, mees oli isegi ratastoolis, aga muudkui koristas. Maja oli neil puhas ja korras. Lihtsalt niivõrd palju raha läks laste koolitamiseks ning ravimite peale. Eluruumid olid neil puhtad, laps samuti rõõsa ja rõõmus. Lihtsalt oleks tahtnud rohkemat. Samas see vähene, mis oli seda hoiti väga. Vot selliseid inimesi aitaks ise ka. Või selliseid, kes on võtnud nõuks, et aidata endast veel halvemal järjel olevaid, kuigi endalgi on vähe. Samas sellised inimesed ise abi ei küsi ja nendeni saatemeeskond ei jõua.
Kõige vahvam koht oli aga eilses tv3 saates see, kui majas käisid talgud ning keegi hea oli võileiva unustanud kuskile laua peale ja kass leivalt vorsti pealt ära varastas ja sellega ajama pani :)
Wednesday, January 22, 2014
Mõnus näks
Paljudel on probleemiks, et mida näksida vahepaladeks. Kaua ikka jaksab õuna ja porgandit närida. Igasugused poest leitavad näksid (shokolaad, krõpsud, saiakesed jne) on üsna libedale teele minek. Mulle üldiselt müslibatoonid maitsevad, kuid poes müüdavad on täis kõiksugu jama ja rämpsu, et pigem võtta juba shokolaad.
Mõtlesin siis, et müslibatooni ei tohiks ju olla raske ise teha. Hakkasin netist retsepti otsima. Ja igal pool oli kasutatud kondentspiima, võid mingeid siirupeid. Aga jällegi...ma lähen ostan pigem shokolaadi. Leidsin siis variandi kus seoti mass lihtsalt kuivatatud puuviljadega, aga minu jaoks polnud see jällegi variant, sest ma lihtsalt ei armasta kuivatatud puuvilju eriti (va ploom ja virsik). Ja siis mõtlesin, et ahh teen katse eksituse meetodit.
Panin esialgu köögikombaini natuke parapähkleid ja vuristasin neid väiksemaks, sest need on ju nii suured võrreldes teiste pähklitega. Lisasin juurde metspähkleid, india pähkleid, kreeka pähkleid, mandleid. Vuristasin ka need natuke väiksemaks. Oluline oleks neid mitte jahuks päris jahvatada, sest siis pole lihtsalt nii maitsev hamba all. Lõpuks lisasin seemned ja muu sellise, mida ei pea üldse jahvatama. Panin siis seesamiseemned, kaerahelbed, kaerakliid, päevalilleseemned, kanepiseemned, jahvatatud linaseemned, kookoshelbed ja kõrvitsaseemned (neid panin kohe korralikult). Üldiselt pane kõiki koostisosi väheke, sest muidu tuleb segu liiga palju. Samal ajal soojendasin mett ja umbes supilusikatäis kookosrasva (see ei ole oluline koostisosa, ma alati ei panegi). Mee kogus oleneb täiesti pählisegu kogusest. Kui lisad kookosrasva siis sega see vedela mee sisse ja kalla kogu vedelik pähklisegule peale ning sega köögikombainiga segu ära. Kui segu on läikiv siis on mett piisavalt.
Võta nüüd üks leht küpsetuspaberit ja kalla kogu segu sellele. Vormi nüüd mass üheks ruuduks või ristkülikuks. Paki see ruuduke küpsetuspaberi sisse, selleks voldi küpsetuspaber müslisegu peale (kui kõik küpesetuspaber segu ära ei kata võta teine küpsetuspaber abiks). Nüüd võta lõikelaud või ahjuplaat ja suru massi tihedamalt kokku. Kui soovid võid kaunistada nüüd seesamiseemnetega. Voldi siis korraks veel kokku ja suru plaadiga peale, et need segusse kinni jääksid. Nüüd võta küpsetuspaber pealt ära. Su segu ei tohi laiali valguda. Tõsta segu küpsetusplaadile ja pane ahju 150-170 kraadi juures umbes 20 minutit. (vaata et ääred ära ei kõrbeks).
Võta ahjust, tõsta küpsetuspaber plaadilt ning jäta jahtuma. Kui kohe lõikad läheb see kõik lihtsalt katki. Kui segu on jahtunud võta suurem nuga ja lõika meelepärase suurusega batoonid. Hoia külmkapis, need säilivad vähemalt nädala.
Pildil on batoonid, mille sees on natuke kuivatatud ploomi tükke kah. Minu jaoks aga läks siis see amps liiga magusaks. Müslibatoonidesse võibki lisada ükskõik mis maitseb. Näiteks maiasmokad võivad panna ka väikesi shokolaadi tükikesi. Kui pakid kaasa kuskile lõika väikesed ruudukesed küpsetuspaberist ning mässi need sinna (kõige lihtsam on ikka väikse karbikesega). Tasub siiski meelde jätta, et need annavad palju energiat ja nendega ei tasuks kõhtu küll täita. Need on suurepärased vahepala näksid näiteks tööle või kooli.
Mõtlesin siis, et müslibatooni ei tohiks ju olla raske ise teha. Hakkasin netist retsepti otsima. Ja igal pool oli kasutatud kondentspiima, võid mingeid siirupeid. Aga jällegi...ma lähen ostan pigem shokolaadi. Leidsin siis variandi kus seoti mass lihtsalt kuivatatud puuviljadega, aga minu jaoks polnud see jällegi variant, sest ma lihtsalt ei armasta kuivatatud puuvilju eriti (va ploom ja virsik). Ja siis mõtlesin, et ahh teen katse eksituse meetodit.
Panin esialgu köögikombaini natuke parapähkleid ja vuristasin neid väiksemaks, sest need on ju nii suured võrreldes teiste pähklitega. Lisasin juurde metspähkleid, india pähkleid, kreeka pähkleid, mandleid. Vuristasin ka need natuke väiksemaks. Oluline oleks neid mitte jahuks päris jahvatada, sest siis pole lihtsalt nii maitsev hamba all. Lõpuks lisasin seemned ja muu sellise, mida ei pea üldse jahvatama. Panin siis seesamiseemned, kaerahelbed, kaerakliid, päevalilleseemned, kanepiseemned, jahvatatud linaseemned, kookoshelbed ja kõrvitsaseemned (neid panin kohe korralikult). Üldiselt pane kõiki koostisosi väheke, sest muidu tuleb segu liiga palju. Samal ajal soojendasin mett ja umbes supilusikatäis kookosrasva (see ei ole oluline koostisosa, ma alati ei panegi). Mee kogus oleneb täiesti pählisegu kogusest. Kui lisad kookosrasva siis sega see vedela mee sisse ja kalla kogu vedelik pähklisegule peale ning sega köögikombainiga segu ära. Kui segu on läikiv siis on mett piisavalt.
Võta nüüd üks leht küpsetuspaberit ja kalla kogu segu sellele. Vormi nüüd mass üheks ruuduks või ristkülikuks. Paki see ruuduke küpsetuspaberi sisse, selleks voldi küpsetuspaber müslisegu peale (kui kõik küpesetuspaber segu ära ei kata võta teine küpsetuspaber abiks). Nüüd võta lõikelaud või ahjuplaat ja suru massi tihedamalt kokku. Kui soovid võid kaunistada nüüd seesamiseemnetega. Voldi siis korraks veel kokku ja suru plaadiga peale, et need segusse kinni jääksid. Nüüd võta küpsetuspaber pealt ära. Su segu ei tohi laiali valguda. Tõsta segu küpsetusplaadile ja pane ahju 150-170 kraadi juures umbes 20 minutit. (vaata et ääred ära ei kõrbeks).
Võta ahjust, tõsta küpsetuspaber plaadilt ning jäta jahtuma. Kui kohe lõikad läheb see kõik lihtsalt katki. Kui segu on jahtunud võta suurem nuga ja lõika meelepärase suurusega batoonid. Hoia külmkapis, need säilivad vähemalt nädala.
Tuesday, January 21, 2014
Tervis purgist?!
Olen vist pidevalt mingeid vitamiine tarvitanud purgist. Väiksena kaltsiumi ja c-vitamiini kuid mitte kunagi järjepidevalt, sest noh alguses ikka võtad paar päeva ja hiljem läheb lihtsalt meelest..kuniks säilivusaeg saab läbi. Umbes pool aastat olen aga juurinud endale sisse harjumust, et võtta iga päev korralikult vitamiine. Päris hästi olen hakkama saanud!
Mulle jäävad üldiselt sellised külmetushaigused kergesti külge. Näiteks nohu. Seda mul on aastas ikka mitu korda olnud, vahepeal on iga kuu. Samuti KURGUVALU. See on piinanud mind aastaid ja pea iga hommik ärkasin kurguvaluga, mis küll enamasti paari tunni möödudes ära kadus. Aga olen kogenud ka angiini, mis tõi kaasa endaga tumesinise kurgu.
Paar päeva tagasi avastasin, et ma ei mäleta kuna mul viimati kurk valutas ning kuna oli korralik nohu (külmal ajal õuest tulles ikka nuuskan korra vahest).
On olnud palju artikleid ja arvamusi sellest, et kas inimene peaks tarvitama toidulisandina vitamiine purgist. Minu isiklik arvamus on, et kui keegi suudab väga teadlikult süüa erinevaid toitaineid igapäevaselt, et saaks kõik vitamiinid kätte toiduainetest siis ei pea. Aga mina olen laisk inimene ja vist ei suudaks nii täpselt süüa. Seega lähen lihtsama vastupanu teed ning võtan vitamiine.
Mina olen saanud oma vitamiinid Ameerikast. Neid saab tellida interneti vahendusel kui ka meie apteekides müüakse alternatiive (kahjuks vist mitte nii suurte ühikutega). Leht kust saab tellida siis näiteks SEE.
Mida mina siis võtan? D-vitamiin, B-vitamiin, C-vitamiin ja Magneesium.
D-VitamiinMina võtan d-vitamiini iga päev 2000IU. PEAN SEDA KÕIGE OLULISEMAKS VITAMIINIKS. Eestis vist on kõige kõrgem ühiku arv 1000IU, ei tea miks Eestis ei ole lubatud suuremaid ühikuid. D-vitamiini üledoosi on pea võimatu saada. Kahjuks on enamustel eestlastel just d-vitamiini puudus. Mille vastu siis aitab d-vitamiin ja miks me peaksime seda tarvitama? Kergem oleks vist kirjutada, mille vastu ta ei aita ja miks ei peaks, sest d-vitamiin on tõesti üks parimaid ja olulisemaid vitamiine. Aga näiteid siis : d-vitamiini piisav kogus organismis aitab ära hoida I grupi diabeeti, vähki, hoiab vererõhku normis. D-vitamiin annab energiat, aitab nahavaeguste korral (psoriaas, akne, ekseem). Hoiab luud terved. Suvel ma üldiselt purgist d-vitamiini ei tarvita, proovin veeta piisavalt palju aega õues.
Toidud mis sisaldavad d-vitamiini (kahjuks arvatakse, et inimene ei suuda päevas toidu kaudu piisavalt palju ühikuid kätte saada). Aga näiteks siis lõhe, munakollane, piim, tuunikala, maks, lestakala jne.
Magneesium
Mina võtan magneesiumi 500mg päevas. Magneesium ja d-vitamiin toimivad koos väga hästi. Miks me siis vajame magneesiumi? Magneesium on vajalik lihaskoe lõõgastumisel ja närvitalitumisel. Hoiab ära trombe, kõrget vererõhku. Aitab närvilisuse, lihaskrampide, unehäirete, migreeni, maohaavade, väsimuse ja paljude muude asjade vastu. Magneesiumi vaegusele aitab kaasa töödeldud toidu söömine ja näiteks alkohol.
Toidud, mis sisaldavad magneesiumi: vetikalised, mandlid, banaan, kakao, nisukliides jne.
B-Vitamiin
Mina tarvitan B-complex vitamiini (kus on sees ka veidi c-vitamiini). Aga siin on sees siis B-1, B-2, B-6, B-12.
B-1: õige süsivesikute ainevahetuse tagamiseks.See toetab südant ja veresoonkonda, seedetrakti ja närvisüsteemi.
B-2: tagab kudedehapnikuvarustusening süsivesikute ja valkude õige ainevahetuse.Soodustab organismi kudedehapnikuvarustust ja uuenemist, mõjutab nägemist.
B-6:osaleb peamiselt valkude ja rasvade ainevahetuses.See on hädavajalik kesknärvisüsteemi mediaatorite (serotoniini, dopamiini) sünteesiks, samuti osaleb see raua transportimises ja hemoglobiini moodustamises.Pürioksiin on vajalik närvisüsteemi normaalse talitluse tagamiseks, seedetrakti lihaste toonuse säilitamiseks, maksa normaalse talitlusening naha, silmade ja suuõõne tervise tagamiseks.
B-12: vajalik punaste vereliblede tootmises,DNA sünteesis, närvisüsteemi talitluses, kasvu- ja regeneratsiooniprotsessides.Omab tähtsat rolli vereloomeprotsessis.Vitamiin B12 toetab maksa talitlust ja soodustab raua imendumist organismis.
Toidud, mis sisaldavad b-vitamiini: rohelised aedviljad, muna, maks, täisteraviljasaadused, liha (kana, kala, veiseliha).
NB!B-vitamiin teeb uriini neoonkollaseks. Et siis keegi ära ei ehmataks!
C-Vitamiin
Mina tarvitan c-vitamiini 500mg. Tarvitan c-vitamiini eelkõige organismi kaitsevõime tõstmiseks. Muidugi on tuhat minu jaoks vähemtähtsat põhjust, miks seda tarvitada, aga ma ei pea vajalikuks neid hetkel nimetada.
Toidud, mis sisaldavad c-vitamiini: Peab teadma, et c-vitamiini on eelkõige töötlemata köögi-ja puuviljades. Ehk siis tasub paprikat näksida c vitamiini saamiseks ikka toorelt, mitte täidetuna ahjust võetuna. Lisaks siis saab c-vitamiini muidugi tsitrulistest (apelsin, greip, pomelo, sidrun), kui ka petersellist, mustsõstardest, brokoli.
Mulle jäävad üldiselt sellised külmetushaigused kergesti külge. Näiteks nohu. Seda mul on aastas ikka mitu korda olnud, vahepeal on iga kuu. Samuti KURGUVALU. See on piinanud mind aastaid ja pea iga hommik ärkasin kurguvaluga, mis küll enamasti paari tunni möödudes ära kadus. Aga olen kogenud ka angiini, mis tõi kaasa endaga tumesinise kurgu.
Paar päeva tagasi avastasin, et ma ei mäleta kuna mul viimati kurk valutas ning kuna oli korralik nohu (külmal ajal õuest tulles ikka nuuskan korra vahest).
On olnud palju artikleid ja arvamusi sellest, et kas inimene peaks tarvitama toidulisandina vitamiine purgist. Minu isiklik arvamus on, et kui keegi suudab väga teadlikult süüa erinevaid toitaineid igapäevaselt, et saaks kõik vitamiinid kätte toiduainetest siis ei pea. Aga mina olen laisk inimene ja vist ei suudaks nii täpselt süüa. Seega lähen lihtsama vastupanu teed ning võtan vitamiine.
Mina olen saanud oma vitamiinid Ameerikast. Neid saab tellida interneti vahendusel kui ka meie apteekides müüakse alternatiive (kahjuks vist mitte nii suurte ühikutega). Leht kust saab tellida siis näiteks SEE.
Mida mina siis võtan? D-vitamiin, B-vitamiin, C-vitamiin ja Magneesium.
Toidud mis sisaldavad d-vitamiini (kahjuks arvatakse, et inimene ei suuda päevas toidu kaudu piisavalt palju ühikuid kätte saada). Aga näiteks siis lõhe, munakollane, piim, tuunikala, maks, lestakala jne.
Magneesium
Mina võtan magneesiumi 500mg päevas. Magneesium ja d-vitamiin toimivad koos väga hästi. Miks me siis vajame magneesiumi? Magneesium on vajalik lihaskoe lõõgastumisel ja närvitalitumisel. Hoiab ära trombe, kõrget vererõhku. Aitab närvilisuse, lihaskrampide, unehäirete, migreeni, maohaavade, väsimuse ja paljude muude asjade vastu. Magneesiumi vaegusele aitab kaasa töödeldud toidu söömine ja näiteks alkohol.
Toidud, mis sisaldavad magneesiumi: vetikalised, mandlid, banaan, kakao, nisukliides jne.
B-Vitamiin
Mina tarvitan B-complex vitamiini (kus on sees ka veidi c-vitamiini). Aga siin on sees siis B-1, B-2, B-6, B-12.
B-1: õige süsivesikute ainevahetuse tagamiseks.See toetab südant ja veresoonkonda, seedetrakti ja närvisüsteemi.
B-2: tagab kudedehapnikuvarustusening süsivesikute ja valkude õige ainevahetuse.Soodustab organismi kudedehapnikuvarustust ja uuenemist, mõjutab nägemist.
B-6:osaleb peamiselt valkude ja rasvade ainevahetuses.See on hädavajalik kesknärvisüsteemi mediaatorite (serotoniini, dopamiini) sünteesiks, samuti osaleb see raua transportimises ja hemoglobiini moodustamises.Pürioksiin on vajalik närvisüsteemi normaalse talitluse tagamiseks, seedetrakti lihaste toonuse säilitamiseks, maksa normaalse talitlusening naha, silmade ja suuõõne tervise tagamiseks.
B-12: vajalik punaste vereliblede tootmises,DNA sünteesis, närvisüsteemi talitluses, kasvu- ja regeneratsiooniprotsessides.Omab tähtsat rolli vereloomeprotsessis.Vitamiin B12 toetab maksa talitlust ja soodustab raua imendumist organismis.
Toidud, mis sisaldavad b-vitamiini: rohelised aedviljad, muna, maks, täisteraviljasaadused, liha (kana, kala, veiseliha).
NB!B-vitamiin teeb uriini neoonkollaseks. Et siis keegi ära ei ehmataks!
C-Vitamiin
Mina tarvitan c-vitamiini 500mg. Tarvitan c-vitamiini eelkõige organismi kaitsevõime tõstmiseks. Muidugi on tuhat minu jaoks vähemtähtsat põhjust, miks seda tarvitada, aga ma ei pea vajalikuks neid hetkel nimetada.
Toidud, mis sisaldavad c-vitamiini: Peab teadma, et c-vitamiini on eelkõige töötlemata köögi-ja puuviljades. Ehk siis tasub paprikat näksida c vitamiini saamiseks ikka toorelt, mitte täidetuna ahjust võetuna. Lisaks siis saab c-vitamiini muidugi tsitrulistest (apelsin, greip, pomelo, sidrun), kui ka petersellist, mustsõstardest, brokoli.
Monday, January 20, 2014
Ilupostitus
Seekord väike ilupostitus. Tutvustan oma seekordseid küüsi .
Ma pole väga suur punaste lakkide fänn aga see küünelakk on mu üks lemmikuid. Just see oranžikas toon punases on mõnus. Lisaks avastasin selle imeilusa sädeleva laki. Panengi pildi küünelakkidest, mis ma kasutasin.
Alus-ja pealislakina kasutan nagu ikka Merineiu sarjast. Need on lihtsalt suurepärased. Teen neist kunagi lausa eraldi postituse. Punane lakk on siis Maybelline colorama küünelakk nr 15. Nagu ma ülalpool mainisin võlub see ornžikas toon. Colorama küünelakid on alati värviküllased ja ilusad ning ei murene. Oma sädeleva küünelaki katsin alt samuti Colorama kuldse küünelakiga nr 54. Katsin kahe kihi Loreali white gold küünelakiga. Üldiselt see viimane lakk ei vaja alla värvilakki, kuid arvasin, et siis jääb kuldsem helk. Ja jäigi :)
Alus-ja pealislakina kasutan nagu ikka Merineiu sarjast. Need on lihtsalt suurepärased. Teen neist kunagi lausa eraldi postituse. Punane lakk on siis Maybelline colorama küünelakk nr 15. Nagu ma ülalpool mainisin võlub see ornžikas toon. Colorama küünelakid on alati värviküllased ja ilusad ning ei murene. Oma sädeleva küünelaki katsin alt samuti Colorama kuldse küünelakiga nr 54. Katsin kahe kihi Loreali white gold küünelakiga. Üldiselt see viimane lakk ei vaja alla värvilakki, kuid arvasin, et siis jääb kuldsem helk. Ja jäigi :)
Thursday, January 16, 2014
Järelkaja...
Nädal tagasi vorpisin teema "Narkootikumid". See tekitas kõige rohkem jututeemat järgmisteks päevadeks, minu blogis. Kõigil on õigus enda arvamuseks ja kuna meil on siin riigis sõnavabadus võivad seda kõik avalikult ka avaldada.
Juba reedel võttis minuga ühendust ajakirjanik Postimehest, et kokku leppida intervjuu. Link intervjuule SIIT. Ja vot siis hakkas pihta...
Kõigepealt muidugi lugesin hirmunult artikli kommentaare. Natukese ajapärast hakkasid kogunemad igasugused kirjad ja joonistused teemadel "Rumal tüdruk, ava oma silmad- kanep on kõigest taim" või siis "Tubli tüdruk, täpselt nii ongi". Nojah. Alguses oli tore kõigile vastata ja arutleda kanepi teemal. Väga paljud unustasid ära, et teema käib siiski ALAEALISTEST. Väga paljud mõistsid mind hukka, et julgen üldse avalikult rääkida oma arvamusest kanepi kohta. Ja kuidas ma küll nii rumal olen, et siiani aru ei saa, et kanep ei tee midagi paha.
Panen siis kirja põhiargumendid, mis mulle esitati.
*Kanep on taim, paljud on saanud sellest abi kui ravimist. Siis toodi mulle linke kuidas keegi on rääkinud, kuidas tervis avastati kanepi näol ja surev laps on tänaseks terve kui purikas.
Mis siis mina vastasin?. Esiteks kui kanep oleks võlutaim, siis ei olek see enamikes maades siiski keelatud. Järelikult on näiteid reaalses elus siiski liiga vähe. Arst kirjutab välja meditsiinilist kanepit, kui see tõesti aitaks. Seda ka tehakse ning kanepit meditsiinilistel eesmärkidel on võimalus taodelda ka Eestis. Väga palju on ravimtaimi, mida müüakse apteegis ja lausa käsimüügis. Kummel, piparmünt, apteegi till, saialill, naiste puna, meliss jne. Kanep ei ole nende seas põhjusega ja siiski enamused ei kasuta kanepit ravival eesmärgil.
*Keelustamine ei aita, seda näitab praegune olukord. Kui kanep legaliseerida väheneksid tarbijad (suureneks proovijate arv-aga mis selles halba on?)
Selle peale ma tsiteeriks anonüümset kommenteerijat, kes vastas minumeelest väga hästi:
"Kanepi jt. tarvitamise kasv ei tulene keelustamisest. Hollandis kasvab kanepi tarvitamine proportsionaalselt teiste riikidega, kus kanep on illegaalne. See, et keelustamine vilju ei kanna pole mingi argument. Või peame siis ka vargused, tapmised ka legaliseerima, sest tõele au andes, pole keelamine tulemusi andnud, ikks varastavad ja tapavad."
*Kui kanep legaliseeritaks tuleks turul olev hind palju odavam. Must turg kaoks ära (või väheneks) ja sellega risk saada mingit rämpsu, sest riik kontrolliks kauba kvaliteeti.
Kindlasti oleks riigi poolt reguleeritavas nö coffe shopis olev kanep tunduvalt kvaliteetsem, selles ma ei kahtleks. Kuid mis hind sellel siis lõppkokkuvõttes tuleks? Suhteliselt sama, mis tänaval. Toon näite, mis kattuks kanepi tootmisega. Viina enda liitrihind on IMEVÄIKE. Seda toodetakse Eestis. Mis siis selle üles tõstab? Kõigepealt loa taotlemine, et üldse tegeleda viina tootmise ja turustamisega on megakallis. Sul peab olema euronõuetele vastav tehas, töötingimused, normid jne. See kõik on VÄGA KALLIS. Töötajate palgad (nende riided). Akstsiis (üha aina kasvav). Järgmiseks võtame müügipinna. Müügipinna rent. Jällegi töötaja palk. Müügikoha loa taotlemine. Rendipinna sisustus.Nüüd paneme võrdlusesse kanepi tootmise. Kuna sellist tehnikat, et toota kanepit meil pole, seega peab välja mõtlema, kuidas seda üldse teostada. Mingi venna aknapeal seda kindlasti ei tehtaks. Loodaks spetsiaalsed kasvuhooned, palgatakse ja koolitatakse spetsialistid. Jällegi kõik load ja samad asjad, mis viina tootmisel. Arvestama peab ka sellega, et kuna kanep on üsna ettevaatlik aine, siis kontrolli tellimine on juba kindlasti väga kallis. Nüüd tuleb tuua teemaks see, et näiteks Eesti suurim viinatehas Liviko toodab kuute erinevat viinasorti. Seega üks suur masinavärk tasub end hästi ära. Samuti toodab Liviko lisaks viinale ka rummi, likööri jne. Lisaks Livikole on ka teisi kodumaiseid ja välismaiseid alternatiive (kanepil tõenäolisels oleks see konkurents tunduvalt väiksem või puuduks üldse) Seega kogu see peaks ju lubama poes riiulik hinna madala hoida. Õnneks on viina hind tõusvas joones.
Ja must turg kaob ära või väheneks? Olgu, ehk väheneksi kui kanepi hind tuleks ametlikult näiteks 18€/g. Kuna tõenäoliselt jääb hind üsna samaks, ning müümiskoguseid hakataks reguleerima siis kindlasti on palju neid, kelle jaoks jääb lubatud kogus väheseks. Samuti kui kanep legaliseeritaks siis tekiks tarbijaid rohkem, mis on jälle vesi musta turu veskile. Kui küsisin ühe oma blogi kommenteerijalt (kel vanust 19), et kas tema lõpetaks kanepi tarvitamise, kui see legalsieeritaks ning vanusepiir oleks 21+ ? Ta vastas, et ta ei ootaks ja suitsetaks kanepit edasi. Kust siis see kraam? a)mustalt turult b)vanema sõbra kaudu.
Eestis on lubatud alkoholi ja tubaka müük. Sellegipoolest on politsei konfiskeeritud asjade laod punnis salaalkoholist ja salatubakast. Alkohol on legaalne ning sellegi poolest on salaviina palju. Ja selle seas ka rämps- meenutades 2001 aastal Pärnus toimunud metanooli tragöödiat.
*Kanep ei põhjusta sõltuvust. Omab väga vähe kõrvalnähte ja mis selles halba on, kui inimene saab seda suitsetades põgeneda argipäeva probleemidest ja tunda end hästi. Kui kanep legaliseeritakse, saaks riik luua sõltuvuste vastaseid keskuseid, kuhu julgeks iga noor sisse jalutada ja ei peaks tundma end kriminaalina.
Kõigepealt mulle räägitakse, et kanep ei tekita sõltuvust ja siis öeldakse, et kui see legaliseeritaks saaks luua kliinikuid, mis tegeleks sõltlastega. Otsustagem ära siis. Meil on neid kliinikuid ja abikeskuseid küll (kahjuks on kohti puudu, mis näitab, et ravi vajavaid sõltlasi on piisavalt palju), nagu näitaks ka tänane Pealtnägija (alates 16.20). Seal näitas ka lugusid noortest, mis on kindlasti ekstreemsemad ja kõigiga kindlasti nii ei juhtu aga kas meil on seda vaja? Paljud alkoholi sõltlased kliinikusse pöörduvad? Paljud narko sõltlased? Väga vähesed. Õnneks on siiski täiskasvanutel laste üle nii palju võimu, et panevad nad sunniviisiliselt kuskile kliinikusse, kui asi ülekäte läheb.
Ma ei hakka seda postitust nii pikaks venitama. Minu käest küsiti korduvalt ülbelt, et kuidas siis tarbimist vähendama peaks? Ega tõenäoliselt on see surnud ring ja vähendada ei saagi. Olen jätkuvalt arvamusel, et legaliseerimine tooks tarvitajaid (ka alaealiste seas) juurde. Tänases Pealtnägijas kuulsin suurepärast ideed: pahuksis noored panna raamatut ette lugema just neile, kes on juba kuskil haiglas või siis ratastooli lükkama või mis iganes tegevust, et nad näeksid reaalselt oma silmaga, mis VÕIB juhtuda.
Kordan end ka sellega, et minul oleks täiesti ükskõik, kui mõni 30-aastane mees paneks jointi ette. Ta on elu näinud ja tõenäoliselt kuskile omadega jõudnud. Aga legaliseerides anname me lihtsalt halba eeskuju. Me ei saa hakkama isegi noortega, kes joovad ja suitsetavad.
Kanepi legaliseerimise teemal võibki vaidlema jääda. Ja kõigi kanepi sõprade jaoks jäängi lolliks kinniste silmadega 22-aastaseks plikaks. Aga suure tõenäosusega võimutsevad minusugused veel mõnda aega, sest poliitilisel tasandil pole kanepi legaliseerimise teemat üles tõsisemalt võetudki.
Juba reedel võttis minuga ühendust ajakirjanik Postimehest, et kokku leppida intervjuu. Link intervjuule SIIT. Ja vot siis hakkas pihta...
Kõigepealt muidugi lugesin hirmunult artikli kommentaare. Natukese ajapärast hakkasid kogunemad igasugused kirjad ja joonistused teemadel "Rumal tüdruk, ava oma silmad- kanep on kõigest taim" või siis "Tubli tüdruk, täpselt nii ongi". Nojah. Alguses oli tore kõigile vastata ja arutleda kanepi teemal. Väga paljud unustasid ära, et teema käib siiski ALAEALISTEST. Väga paljud mõistsid mind hukka, et julgen üldse avalikult rääkida oma arvamusest kanepi kohta. Ja kuidas ma küll nii rumal olen, et siiani aru ei saa, et kanep ei tee midagi paha.
Panen siis kirja põhiargumendid, mis mulle esitati.
*Kanep on taim, paljud on saanud sellest abi kui ravimist. Siis toodi mulle linke kuidas keegi on rääkinud, kuidas tervis avastati kanepi näol ja surev laps on tänaseks terve kui purikas.
Mis siis mina vastasin?. Esiteks kui kanep oleks võlutaim, siis ei olek see enamikes maades siiski keelatud. Järelikult on näiteid reaalses elus siiski liiga vähe. Arst kirjutab välja meditsiinilist kanepit, kui see tõesti aitaks. Seda ka tehakse ning kanepit meditsiinilistel eesmärkidel on võimalus taodelda ka Eestis. Väga palju on ravimtaimi, mida müüakse apteegis ja lausa käsimüügis. Kummel, piparmünt, apteegi till, saialill, naiste puna, meliss jne. Kanep ei ole nende seas põhjusega ja siiski enamused ei kasuta kanepit ravival eesmärgil.
*Keelustamine ei aita, seda näitab praegune olukord. Kui kanep legaliseerida väheneksid tarbijad (suureneks proovijate arv-aga mis selles halba on?)
Selle peale ma tsiteeriks anonüümset kommenteerijat, kes vastas minumeelest väga hästi:
"Kanepi jt. tarvitamise kasv ei tulene keelustamisest. Hollandis kasvab kanepi tarvitamine proportsionaalselt teiste riikidega, kus kanep on illegaalne. See, et keelustamine vilju ei kanna pole mingi argument. Või peame siis ka vargused, tapmised ka legaliseerima, sest tõele au andes, pole keelamine tulemusi andnud, ikks varastavad ja tapavad."
*Kui kanep legaliseeritaks tuleks turul olev hind palju odavam. Must turg kaoks ära (või väheneks) ja sellega risk saada mingit rämpsu, sest riik kontrolliks kauba kvaliteeti.
Kindlasti oleks riigi poolt reguleeritavas nö coffe shopis olev kanep tunduvalt kvaliteetsem, selles ma ei kahtleks. Kuid mis hind sellel siis lõppkokkuvõttes tuleks? Suhteliselt sama, mis tänaval. Toon näite, mis kattuks kanepi tootmisega. Viina enda liitrihind on IMEVÄIKE. Seda toodetakse Eestis. Mis siis selle üles tõstab? Kõigepealt loa taotlemine, et üldse tegeleda viina tootmise ja turustamisega on megakallis. Sul peab olema euronõuetele vastav tehas, töötingimused, normid jne. See kõik on VÄGA KALLIS. Töötajate palgad (nende riided). Akstsiis (üha aina kasvav). Järgmiseks võtame müügipinna. Müügipinna rent. Jällegi töötaja palk. Müügikoha loa taotlemine. Rendipinna sisustus.Nüüd paneme võrdlusesse kanepi tootmise. Kuna sellist tehnikat, et toota kanepit meil pole, seega peab välja mõtlema, kuidas seda üldse teostada. Mingi venna aknapeal seda kindlasti ei tehtaks. Loodaks spetsiaalsed kasvuhooned, palgatakse ja koolitatakse spetsialistid. Jällegi kõik load ja samad asjad, mis viina tootmisel. Arvestama peab ka sellega, et kuna kanep on üsna ettevaatlik aine, siis kontrolli tellimine on juba kindlasti väga kallis. Nüüd tuleb tuua teemaks see, et näiteks Eesti suurim viinatehas Liviko toodab kuute erinevat viinasorti. Seega üks suur masinavärk tasub end hästi ära. Samuti toodab Liviko lisaks viinale ka rummi, likööri jne. Lisaks Livikole on ka teisi kodumaiseid ja välismaiseid alternatiive (kanepil tõenäolisels oleks see konkurents tunduvalt väiksem või puuduks üldse) Seega kogu see peaks ju lubama poes riiulik hinna madala hoida. Õnneks on viina hind tõusvas joones.
Ja must turg kaob ära või väheneks? Olgu, ehk väheneksi kui kanepi hind tuleks ametlikult näiteks 18€/g. Kuna tõenäoliselt jääb hind üsna samaks, ning müümiskoguseid hakataks reguleerima siis kindlasti on palju neid, kelle jaoks jääb lubatud kogus väheseks. Samuti kui kanep legaliseeritaks siis tekiks tarbijaid rohkem, mis on jälle vesi musta turu veskile. Kui küsisin ühe oma blogi kommenteerijalt (kel vanust 19), et kas tema lõpetaks kanepi tarvitamise, kui see legalsieeritaks ning vanusepiir oleks 21+ ? Ta vastas, et ta ei ootaks ja suitsetaks kanepit edasi. Kust siis see kraam? a)mustalt turult b)vanema sõbra kaudu.
Eestis on lubatud alkoholi ja tubaka müük. Sellegipoolest on politsei konfiskeeritud asjade laod punnis salaalkoholist ja salatubakast. Alkohol on legaalne ning sellegi poolest on salaviina palju. Ja selle seas ka rämps- meenutades 2001 aastal Pärnus toimunud metanooli tragöödiat.
*Kanep ei põhjusta sõltuvust. Omab väga vähe kõrvalnähte ja mis selles halba on, kui inimene saab seda suitsetades põgeneda argipäeva probleemidest ja tunda end hästi. Kui kanep legaliseeritakse, saaks riik luua sõltuvuste vastaseid keskuseid, kuhu julgeks iga noor sisse jalutada ja ei peaks tundma end kriminaalina.
Kõigepealt mulle räägitakse, et kanep ei tekita sõltuvust ja siis öeldakse, et kui see legaliseeritaks saaks luua kliinikuid, mis tegeleks sõltlastega. Otsustagem ära siis. Meil on neid kliinikuid ja abikeskuseid küll (kahjuks on kohti puudu, mis näitab, et ravi vajavaid sõltlasi on piisavalt palju), nagu näitaks ka tänane Pealtnägija (alates 16.20). Seal näitas ka lugusid noortest, mis on kindlasti ekstreemsemad ja kõigiga kindlasti nii ei juhtu aga kas meil on seda vaja? Paljud alkoholi sõltlased kliinikusse pöörduvad? Paljud narko sõltlased? Väga vähesed. Õnneks on siiski täiskasvanutel laste üle nii palju võimu, et panevad nad sunniviisiliselt kuskile kliinikusse, kui asi ülekäte läheb.
Ma ei hakka seda postitust nii pikaks venitama. Minu käest küsiti korduvalt ülbelt, et kuidas siis tarbimist vähendama peaks? Ega tõenäoliselt on see surnud ring ja vähendada ei saagi. Olen jätkuvalt arvamusel, et legaliseerimine tooks tarvitajaid (ka alaealiste seas) juurde. Tänases Pealtnägijas kuulsin suurepärast ideed: pahuksis noored panna raamatut ette lugema just neile, kes on juba kuskil haiglas või siis ratastooli lükkama või mis iganes tegevust, et nad näeksid reaalselt oma silmaga, mis VÕIB juhtuda.
Kordan end ka sellega, et minul oleks täiesti ükskõik, kui mõni 30-aastane mees paneks jointi ette. Ta on elu näinud ja tõenäoliselt kuskile omadega jõudnud. Aga legaliseerides anname me lihtsalt halba eeskuju. Me ei saa hakkama isegi noortega, kes joovad ja suitsetavad.
Kanepi legaliseerimise teemal võibki vaidlema jääda. Ja kõigi kanepi sõprade jaoks jäängi lolliks kinniste silmadega 22-aastaseks plikaks. Aga suure tõenäosusega võimutsevad minusugused veel mõnda aega, sest poliitilisel tasandil pole kanepi legaliseerimise teemat üles tõsisemalt võetudki.
Monday, January 13, 2014
Borš
Lõpuks jõuavad vist need külmad ilmad ka Eestisse. Mitte ükski teine toit ei ole sellisel ajal mõnusam, kui soe kõhutäis suppi. Meie pere lemmikuks on saanud borš. Kuna meie teeme suppi tavaliselt vähemalt kaheks söögikorraks siis siit ka vastav kogus. Kaks õhtut ja 3-4 inimesele. Kui kogust pole vaid on arv siis järelikult, et üks korralik keskmine suurus ;)
Vaja läheb
300g hakkliha
1peet
1kartul
1porgand
peotäis viilutatud peakapsast
1 sibul
2-4 küüslaugu küünt (oleneb eelistustest ja küüne suurusest, panen tavaliselt 3-4)
tšillipipart
4spl ketšupit/tomatipastat
sool
kange sinep
praadimiseks õli (kasutan oliiviõli)
1spl äädikat
2-3 loorberilehte
peterselli, tilli
Riivi kas käsitsi või kombainis peet. Pane käesooja vette likku. Kui vesi on punaseks läinud kalla see läbi sõela potti, milles kavatsed supi teha. Lisa peotäis peakapsast, äädikas ja loorberilehed. Pane sooja ja las läheb keema.
Samal ajal haki sibul ja küüslauk väikesteks (minul on tupperware hakkija, mis teeb ikka väga väikesteks tükkideks). Aja pannil õli kuumaks ja prae küüslaugu ja sibula segu kuldpruuniks, lisa hakkliha. Pruunista ka see. Maitsesta soola, tšillipipra ja sinepiga. Ära end tšillipipraga tagasi hoia, sest see annab mõnusa maitse. Samuti lisa julgelt ka sinepit. (neid saab lisada ka lõpus). Kui hakkliha praetud lisa see keevale veele ja kapsale.
Nüüd pane pannile riivitud peet. Prae natuke ning siis lisa umbes 3/4 klaasi vett. Samal ajal lisa potti väikesteks sektoriteks lõigatud porgand. Ja umbes 7 minutit hiljem lisa kuubikuteks lõigatud kartul. Kui pannil on peedil vesi ära aurustunud võid lisada juurde. Kui peet on pehme pane juurde ketšup või tomatipasta. Prae natuke ja pane potti.
Las see supp nüüd podiseb veidi ja siis maitse. Kui vaja lisa tšillipipart, sinepit ja soola. Maitse võiks olla vürtsikas. Kui kõik koostisosad on piisavalt pehmed ja supp maitsev võid poti tulelt tõsta. Enne serveerimist lisa maitserohelised.
Kõige paremini maitseb see supp koos ahjusooja leivaga :)
Vaja läheb
300g hakkliha
1peet
1kartul
1porgand
peotäis viilutatud peakapsast
1 sibul
2-4 küüslaugu küünt (oleneb eelistustest ja küüne suurusest, panen tavaliselt 3-4)
tšillipipart
4spl ketšupit/tomatipastat
sool
kange sinep
praadimiseks õli (kasutan oliiviõli)
1spl äädikat
2-3 loorberilehte
peterselli, tilli
Riivi kas käsitsi või kombainis peet. Pane käesooja vette likku. Kui vesi on punaseks läinud kalla see läbi sõela potti, milles kavatsed supi teha. Lisa peotäis peakapsast, äädikas ja loorberilehed. Pane sooja ja las läheb keema.
Samal ajal haki sibul ja küüslauk väikesteks (minul on tupperware hakkija, mis teeb ikka väga väikesteks tükkideks). Aja pannil õli kuumaks ja prae küüslaugu ja sibula segu kuldpruuniks, lisa hakkliha. Pruunista ka see. Maitsesta soola, tšillipipra ja sinepiga. Ära end tšillipipraga tagasi hoia, sest see annab mõnusa maitse. Samuti lisa julgelt ka sinepit. (neid saab lisada ka lõpus). Kui hakkliha praetud lisa see keevale veele ja kapsale.
Nüüd pane pannile riivitud peet. Prae natuke ning siis lisa umbes 3/4 klaasi vett. Samal ajal lisa potti väikesteks sektoriteks lõigatud porgand. Ja umbes 7 minutit hiljem lisa kuubikuteks lõigatud kartul. Kui pannil on peedil vesi ära aurustunud võid lisada juurde. Kui peet on pehme pane juurde ketšup või tomatipasta. Prae natuke ja pane potti.
Las see supp nüüd podiseb veidi ja siis maitse. Kui vaja lisa tšillipipart, sinepit ja soola. Maitse võiks olla vürtsikas. Kui kõik koostisosad on piisavalt pehmed ja supp maitsev võid poti tulelt tõsta. Enne serveerimist lisa maitserohelised.
Kõige paremini maitseb see supp koos ahjusooja leivaga :)
Mida ma kogun?
Väiksena kogusin ma vist kõike. Ma ei tahtnud mitte midagi ära visata, seega kõik riiulid olid rämpsu täis. Näiteks kive. Käisin korjasin igalt poolt mererannast kruusahunnikuni. Kõik tõin koju ja panin kapi peale. Mul oli terve riiul, kus siis neid sättisin. Üks hetk ma ei mäleta kuidas aga sain neist lahti. Ema vist sättis need lillepotti.
Kuna mul oli komme, et mitte midagi ei tohi ära visata siis jäid rahakoti vahele ka kinopiletid. Kui neid oli juba liiga palju tekkinud siis kogusin ühe kotikese sisse. Nüüdseks on need ühte karpi kogunenud. Seega on mul kogutud terve hunnik kinopiletid. Ja see on nüüd ainuke, mida ma kogun.
Kõige rohkem olen ma külastanud Cinamoni. Neil olid varem sellised kõvad väikesed piletid, nüüd on nad üle läinud tavalisest õhukesest paberist piletite peale ja kahjuks teks ei taha sellistel eriti peal püsida. Ma vaatan, et kõige vanem pilet on vist 2004 aastast ja filmiks oli Polaareksperess. Kinoks oli ekraan ja istusin rida 7 ja koht 7. Mul oli komme varem kirjutada pileti taha, et kellega vaatamas käisin. Seda filmi käisin vaatamas oma endise klassiõe Kristaga. Kui loed , siis tervitan! Kahjuks see pilet on peaaegu täielikult oma teksti kaotanud. On näha vaid väga õrnalt. Mõelda vaid, et see pilet on 9 aastat vana. Kui ma poleks seda välja arvutanud mõtleksin, et see oli vaid mõni aastake tagasi.
Vanematest piletitest on alles näiteks Madagaskar (2005), Hr ja Pr. Smith (2005, Jääaeg 2 (2006), Geisha memuaarid (2006), Kariibimere piraadid: Surnud mehe aardekirst (2006) jne.
Kahjuks on paljud piletid ostetud interneti teel ja välja prinditud, neid ma väga alles ei hoia.Ma loodan, et tint püsib piletite peal, et saaks vähemalt 9 aasta pärast jälle neid vaadata.
Ja kuna ma olen suur kinofänn siis tõenäoliselt tuleb siia filmipostitusi ka hoogsalt :)
Kuna mul oli komme, et mitte midagi ei tohi ära visata siis jäid rahakoti vahele ka kinopiletid. Kui neid oli juba liiga palju tekkinud siis kogusin ühe kotikese sisse. Nüüdseks on need ühte karpi kogunenud. Seega on mul kogutud terve hunnik kinopiletid. Ja see on nüüd ainuke, mida ma kogun.
Kõige rohkem olen ma külastanud Cinamoni. Neil olid varem sellised kõvad väikesed piletid, nüüd on nad üle läinud tavalisest õhukesest paberist piletite peale ja kahjuks teks ei taha sellistel eriti peal püsida. Ma vaatan, et kõige vanem pilet on vist 2004 aastast ja filmiks oli Polaareksperess. Kinoks oli ekraan ja istusin rida 7 ja koht 7. Mul oli komme varem kirjutada pileti taha, et kellega vaatamas käisin. Seda filmi käisin vaatamas oma endise klassiõe Kristaga. Kui loed , siis tervitan! Kahjuks see pilet on peaaegu täielikult oma teksti kaotanud. On näha vaid väga õrnalt. Mõelda vaid, et see pilet on 9 aastat vana. Kui ma poleks seda välja arvutanud mõtleksin, et see oli vaid mõni aastake tagasi.
Vanematest piletitest on alles näiteks Madagaskar (2005), Hr ja Pr. Smith (2005, Jääaeg 2 (2006), Geisha memuaarid (2006), Kariibimere piraadid: Surnud mehe aardekirst (2006) jne.
Kahjuks on paljud piletid ostetud interneti teel ja välja prinditud, neid ma väga alles ei hoia.Ma loodan, et tint püsib piletite peal, et saaks vähemalt 9 aasta pärast jälle neid vaadata.
Ja kuna ma olen suur kinofänn siis tõenäoliselt tuleb siia filmipostitusi ka hoogsalt :)
Sunday, January 12, 2014
Key lime pie
Tutvustan seekord väga mõnusat ja hapukat kooki. Küpsetis valmib imelihtsalt ja kõik saavad kindlasti hakkama.
Vaja läheb:
300g digestive küpsiseid
150g võid
3 munakollast
5 laimi
250g vahukoort
1spl tuhksuhkrut
379g kondentspiima
Mulju või tee köögikombainis puruks küpsised. Parem oleks kui käsitsi mõne nuiaga, sest siis ei lähe küpsised nii pudiks. Köögikombainis ei purune küpsised nii ühtlaselt. Igatahes... Lisa küpsisepurule 150g sulatatud võid. Ning suru segu ümmargusele lahtikäivale koogipõhjale. Tee küpsisega ka koogi ääred. Pane 160 kraadisesse ahju 10. minutiks.
Löö kaussi 3 munakollast. Ja mikserda umbes minut aega. Lisa kondentspiim ja mikserda veel 3 minutit. Riivi 4 laimi koor ja lisa ka nende mahl segule. Mikserda veel umbes 3 minutit ning vala segu jahtunud küpsisepõhjale. Pane ahju 15-20 minutiks. Ära ehmata kui pealt pruuniks ei lähe. Ei peagi minema. Võta ahjust välja ja lase jahtuda vähemalt 3 tundi. Võib vabalt eelmisel õhtul valmis teha ja hoida terve öö külmkapis.
Enne serveerimist tõsta kook vormist välja. Valmista vahukoor 1 supilusikatäie tuhksuhruga. Võta väikeste lusikatega vahukoord ja tõsta koogi keskele ringina. Võid kasutada ka tordipritsi aga seda mul kahjuks endal pole. Riivi kaunistuseks peale ühe laimi koor.
Vaja läheb:
300g digestive küpsiseid
150g võid
3 munakollast
5 laimi
250g vahukoort
1spl tuhksuhkrut
379g kondentspiima
Löö kaussi 3 munakollast. Ja mikserda umbes minut aega. Lisa kondentspiim ja mikserda veel 3 minutit. Riivi 4 laimi koor ja lisa ka nende mahl segule. Mikserda veel umbes 3 minutit ning vala segu jahtunud küpsisepõhjale. Pane ahju 15-20 minutiks. Ära ehmata kui pealt pruuniks ei lähe. Ei peagi minema. Võta ahjust välja ja lase jahtuda vähemalt 3 tundi. Võib vabalt eelmisel õhtul valmis teha ja hoida terve öö külmkapis.
Enne serveerimist tõsta kook vormist välja. Valmista vahukoor 1 supilusikatäie tuhksuhruga. Võta väikeste lusikatega vahukoord ja tõsta koogi keskele ringina. Võid kasutada ka tordipritsi aga seda mul kahjuks endal pole. Riivi kaunistuseks peale ühe laimi koor.
Saturday, January 11, 2014
Kinoelamus: Jack Ryan Shadow recruit (Jack Ryan:variagent)
Olen kinosõber ja käin seal päris sageli. Täna käisin vaatamas Jack Ryanit, mis põhineb Tom Clancy spiooniromaanil. Põnevikud ongi vist mu lemmikžanr. Ka see film oli selline tüüpiline Hollywoodi põnevik aga siiski minusugusele päris põnev. Film rääkis siis noorest patriootlikust mehest, kes sai tööd finantsanalüütikuna. kuid siis kisuti keerulisse USA ja Venemaa suhete klaarimisesse. Vürtsi lisas peategelase armukade kihlatu Keira Knightley, kes asus oma kallima jälgedes USA-d päästma. Ühesõnaga jah...tüüpine Hollywoodi põnevik. Hinnanguks annaks siiski 8/10.
Treiler SIIT
Aga kinno minnes lugesime silte kõrgendatud turvameetmetest. Mõtlesime küll kohe, et mida värki siin toimub. Suuremad kotid korjatakse ära. Punasega oli palutud telefon välja lülitada jne. Kui piletit läksime üle andma, siis selgus et pidavat olema maailma esilinastus. Ehk siis, seda filmi ei ole veel kuskil maailmas veel näidatud. Koju tulles vaatasin IMBD järele ja tõesti esilinastus on 17.jaanuar. See on nüüd küll uhke värk. Tavaliselt tulevad filmis osalejad ka esilinastustele. Võib olla Chris Pine ja Keira Knightley olidki saalis ja närisid popcorni aga mulle kahjuks silma ei jäänud :(
Treiler SIIT
Friday, January 10, 2014
Koduta jäänud loomad
Olen tohutu loomaarmastaja, kui võimalik elaksin tulevikus suures majas, kus on vähemalt 24 koera ja 47 kassi. Seega on kõige kurvem lugeda lugusid, kuidas loomi väärkoheldakse. Eelmisel aastal tulid järjest ariklid loomadest, kes olid kuidagi lahti saanud ja seejärel kellelegi kallale läinud. Või siis lihtsalt lahtiselt jalutanud ning mõni pidas vajalikuks püssiga tulistada. Muidugi olen ma kahe jalaga maapeal ning mõistan, et inimelu on enamasti väärtuslikum kui looma, ning kui tunned ohtu siis pead end kaitsma. Kuid kas rahulikult ringi jalutav koer on ohtlik? Kõige hämmastavam on aga see, et inimesed kõnnivad tänavatel püssid taskus...
Sellest ajast alates, mil me elame eramajas on meil alati olnud loom kodus. Enamasti kass ja koer. Vahepeal oli lausa kaks kassi ja koer. Kokku on meil olnud kolm koera ja 5 kassi. Esimene koer elas meiega 9 aastat ja oli Saksa lambakoer Diktus. Väga tark ja ilus isane loom. Kahjuks sai talle saatuslikuks jooksuaeg. Lasime vaid korraks õue pissile ja juba ta pani plehku. Lõpuks leidsime ta naabrimehe puuriida eest surnuna. Me ei tea mis juhtus. Ehk keegi sõitis otsa.. või maksis mõni naaber kätte (keegi oli lubanud meie kurjalt haukuva koera maha lasta). Muidugi oli meie süü, et koer välja sai. Me polnud ehitanud 2 meetrist aeda ette ja koer pani minema. Olin väike ja ei mäleta veel päris kuidas.
Järgmiseks kutsaks võtsime Lätist Kaukaasia lambakoera Milbu CeZario. Jälle isane. Suur ja tugev koer. Võiks öelda, et hirmuäratav. Alguses ei olnudki probleeme, ajas oma asja ja püsis aias. Kahjuks siis juhtus esimene kord, kui pääses aiast välja. Ehmatasime väga, sest mõru maik eelmisest sõbrast oli siiani suus. Mis me siis ära proovisime? Kõigepealt tõi isa kuskilt suured aiavõrgud metallist. Ehitasime ümber aia nendest nö lisaaia, mille kõrgus oli umbes kaks meetrit. Kuidagi sai ikka välja. Jätsime aia alles ja panime koera ketti. Alguses sellise vanakooli raske metallist keti. Panime ka traadi, mida mööda ta siis joosta sai. Samal ajal aga ostsime selle karjuse süsteemi, et paned koerale kaelarihma ümber, kaevad territooriumi ümber maa sisse juhtme ning iga kord kui koer hakkab lähemale jõudma piirile hakkab kaelarihm ebameeldivalt piiksuma. Kui aga liiga lähedale siis saab koer väikese laengu elektrit. Pikalt läks aega et teda õpetada. Igasuguste lipukeste ja värkidega. Kahjuks talle see ei mõjunud. Ta reaalselt hüppas üle aia või läks aia alt, ise sai samal ajal elektrit. Me käisime IGA PÄEV jalutamas. Mäletan talve, kus oli püsivalt -20- -26 kraadi külma. Sellel ajal kui ilmateates soovitati inimestel siseruumides püsida käisime meie nagu kubujussid koera jalutamas. VÄHEMALT tund aega. Me armastasime oma kutsukest väga. Kahjuks toas talle ei meeldinud olla. Jalutas kaks minutit ringi ja siis kraapis juba välisust. Kahjuks ei pidanud ka see raske metallist rihm koera soovile "pulma" minna vastu. Ja seekord läks ta ka inimesele kallale. Meie õnneks oli inimene väga mõistev. Meie ehmatus oli suur. Magama ei tahtnud panna sest armastasime teda ju tõesti väga. Leidsime loomapoest sellise kerge punase juhtme moodi keti. Pikkus oli vist 5-7m. Koeral ei olnud seda raske kaelas hoida ja õnneks hoidis see teda kinni. Detailidesse laskmata leidis ka see koer kahjuks oma lõpu õnnetul moel, kuid seda koduaias.
Nüüd meie kolmas koer on Berni alpi karjakoer Kleine Sonne Calypso. Väga tore ja sõbralik emane koer. Näitustel esikohti korjanud ning isegi Aasta koera tiitliga pärjatud. Ta on tõeliselt sõnakuulelik ja sõbralik. Kuna eelmise koeraga jäi harjumus iga päev jalutamas käia saab ka meie Lipsukene iga päev 5-10 kilomeetriseid tiire. Me teõsti armastame loomi. Tegeleme ja hoolitseme nende eest.
Minu jutu point oli selles, et kaukaaslase puhul me tegime KÕIK mis oskasime vahetult enne koera surma olime otsustanud ka ta kastreerida, kahjuks läks ta enne ära. Kuna ma tean kuidas meie seda kõike läbi põdesime ja üritasime leida lahendusi on päris kurb lugeda kuidas alati omanikku mõrvariks ja teab kelleks nimetatakse, kui koer aiast välja saab. Ega omanik ei teagi seni koera isust väljaspoole aeda jalutama minna kui ta on seda juba teinud. Tavaliselt hakkab koeraomanik siis tegutsema ja üritab lahendusi leida. Ülekohtune oleks ju siis süüdistada. Sellest murest aga ei saa keegi teine aru, kes pole seda ise läbi elanud.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma tegelikult rääkida. Või siis, kaudselt. Sest paljud loomad, kes jalutavad tänava peal korjatakse autosse ja viiakse varjupaika (või on ka väga palju jutte, kuidas loomapüüdjad aiast tõukoeri üles korjavad, et neid Soome kallilt maha müüa) . Viimasel ajal on olnud aga palju kära varjupaikade ümber. Ning ka täna avaldati endise töötaja pihtimus, et kuidas varjupaik on pigem rahamasin, kui heasüdamlikest inimestest täis asutus. Muidugi teenivad ajalehed skandaalidega ja sageli pushitakse mingit teemat niivõrd üles et must räägitakse valgeks ja vastupidi. Kuid täna avaldatud artiklis (mille lingi leiab SIIT) on nii palju kommentaare inimestelt, kellel on endal kogemused ja üha enam lugesed tikuvad pisarad silma. KUIDAS SELLINE ASI VÕIMALIK ON??? Selline uudis ei tulnud ju alles täna välja, vaid vastav teema oli isegi Pealtnägijas. Kuidas selline inimene veel üldse vastavas asutused tööl saab olla? Kelle käsi on mängus? Kes vastutab? Kui palju on küsimusi, millele ei vastata. Kommenteerijad ise olid ka shokis, et kui palju on saatusekaaslasi ja üheskoos avaldati petitsioon, et lõpetada selline tegevus. Kes soovib ühineda petitsiooniga andke oma allkiri SIIN. Larissa Kozõreva kohta on tulnud ka eelnevalt nii palju kaebusi.
See kõik on lihtsalt kurb...
Meie pisike kiskja Maiu
Meie memmekas Lipsu
Sellest ajast alates, mil me elame eramajas on meil alati olnud loom kodus. Enamasti kass ja koer. Vahepeal oli lausa kaks kassi ja koer. Kokku on meil olnud kolm koera ja 5 kassi. Esimene koer elas meiega 9 aastat ja oli Saksa lambakoer Diktus. Väga tark ja ilus isane loom. Kahjuks sai talle saatuslikuks jooksuaeg. Lasime vaid korraks õue pissile ja juba ta pani plehku. Lõpuks leidsime ta naabrimehe puuriida eest surnuna. Me ei tea mis juhtus. Ehk keegi sõitis otsa.. või maksis mõni naaber kätte (keegi oli lubanud meie kurjalt haukuva koera maha lasta). Muidugi oli meie süü, et koer välja sai. Me polnud ehitanud 2 meetrist aeda ette ja koer pani minema. Olin väike ja ei mäleta veel päris kuidas.
Järgmiseks kutsaks võtsime Lätist Kaukaasia lambakoera Milbu CeZario. Jälle isane. Suur ja tugev koer. Võiks öelda, et hirmuäratav. Alguses ei olnudki probleeme, ajas oma asja ja püsis aias. Kahjuks siis juhtus esimene kord, kui pääses aiast välja. Ehmatasime väga, sest mõru maik eelmisest sõbrast oli siiani suus. Mis me siis ära proovisime? Kõigepealt tõi isa kuskilt suured aiavõrgud metallist. Ehitasime ümber aia nendest nö lisaaia, mille kõrgus oli umbes kaks meetrit. Kuidagi sai ikka välja. Jätsime aia alles ja panime koera ketti. Alguses sellise vanakooli raske metallist keti. Panime ka traadi, mida mööda ta siis joosta sai. Samal ajal aga ostsime selle karjuse süsteemi, et paned koerale kaelarihma ümber, kaevad territooriumi ümber maa sisse juhtme ning iga kord kui koer hakkab lähemale jõudma piirile hakkab kaelarihm ebameeldivalt piiksuma. Kui aga liiga lähedale siis saab koer väikese laengu elektrit. Pikalt läks aega et teda õpetada. Igasuguste lipukeste ja värkidega. Kahjuks talle see ei mõjunud. Ta reaalselt hüppas üle aia või läks aia alt, ise sai samal ajal elektrit. Me käisime IGA PÄEV jalutamas. Mäletan talve, kus oli püsivalt -20- -26 kraadi külma. Sellel ajal kui ilmateates soovitati inimestel siseruumides püsida käisime meie nagu kubujussid koera jalutamas. VÄHEMALT tund aega. Me armastasime oma kutsukest väga. Kahjuks toas talle ei meeldinud olla. Jalutas kaks minutit ringi ja siis kraapis juba välisust. Kahjuks ei pidanud ka see raske metallist rihm koera soovile "pulma" minna vastu. Ja seekord läks ta ka inimesele kallale. Meie õnneks oli inimene väga mõistev. Meie ehmatus oli suur. Magama ei tahtnud panna sest armastasime teda ju tõesti väga. Leidsime loomapoest sellise kerge punase juhtme moodi keti. Pikkus oli vist 5-7m. Koeral ei olnud seda raske kaelas hoida ja õnneks hoidis see teda kinni. Detailidesse laskmata leidis ka see koer kahjuks oma lõpu õnnetul moel, kuid seda koduaias.
Nüüd meie kolmas koer on Berni alpi karjakoer Kleine Sonne Calypso. Väga tore ja sõbralik emane koer. Näitustel esikohti korjanud ning isegi Aasta koera tiitliga pärjatud. Ta on tõeliselt sõnakuulelik ja sõbralik. Kuna eelmise koeraga jäi harjumus iga päev jalutamas käia saab ka meie Lipsukene iga päev 5-10 kilomeetriseid tiire. Me teõsti armastame loomi. Tegeleme ja hoolitseme nende eest.
Minu jutu point oli selles, et kaukaaslase puhul me tegime KÕIK mis oskasime vahetult enne koera surma olime otsustanud ka ta kastreerida, kahjuks läks ta enne ära. Kuna ma tean kuidas meie seda kõike läbi põdesime ja üritasime leida lahendusi on päris kurb lugeda kuidas alati omanikku mõrvariks ja teab kelleks nimetatakse, kui koer aiast välja saab. Ega omanik ei teagi seni koera isust väljaspoole aeda jalutama minna kui ta on seda juba teinud. Tavaliselt hakkab koeraomanik siis tegutsema ja üritab lahendusi leida. Ülekohtune oleks ju siis süüdistada. Sellest murest aga ei saa keegi teine aru, kes pole seda ise läbi elanud.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma tegelikult rääkida. Või siis, kaudselt. Sest paljud loomad, kes jalutavad tänava peal korjatakse autosse ja viiakse varjupaika (või on ka väga palju jutte, kuidas loomapüüdjad aiast tõukoeri üles korjavad, et neid Soome kallilt maha müüa) . Viimasel ajal on olnud aga palju kära varjupaikade ümber. Ning ka täna avaldati endise töötaja pihtimus, et kuidas varjupaik on pigem rahamasin, kui heasüdamlikest inimestest täis asutus. Muidugi teenivad ajalehed skandaalidega ja sageli pushitakse mingit teemat niivõrd üles et must räägitakse valgeks ja vastupidi. Kuid täna avaldatud artiklis (mille lingi leiab SIIT) on nii palju kommentaare inimestelt, kellel on endal kogemused ja üha enam lugesed tikuvad pisarad silma. KUIDAS SELLINE ASI VÕIMALIK ON??? Selline uudis ei tulnud ju alles täna välja, vaid vastav teema oli isegi Pealtnägijas. Kuidas selline inimene veel üldse vastavas asutused tööl saab olla? Kelle käsi on mängus? Kes vastutab? Kui palju on küsimusi, millele ei vastata. Kommenteerijad ise olid ka shokis, et kui palju on saatusekaaslasi ja üheskoos avaldati petitsioon, et lõpetada selline tegevus. Kes soovib ühineda petitsiooniga andke oma allkiri SIIN. Larissa Kozõreva kohta on tulnud ka eelnevalt nii palju kaebusi.
See kõik on lihtsalt kurb...
Thursday, January 9, 2014
Narkootikumid
Mind ajendas kirjutama tänase Pealtnägija teema noortest
narkomaanidest ja diileritest. Sealne Põhja perfektuuri narkotalituse juht,
Kaido Kõplase, kommentaarid panid mind üllatuma. Justkui probleem oleks alles
viimasel ajal tekkinud. Lõpetasin gümnaasiumi 2010-aastal ning juba 9ndast
klassist teadsin ma vähemalt kolme inimest, kellelt saaks narkootikume osta. Põhikooli lõpus küll omaealisi tuttavaid
polnud, kes tarvitaks, aga kuna kool oli suur ja õpilasi palju siis kirjus
seltskonnas oli palju tarvitajaid. Jutud liiguvad kiiresti. Enamused teadsid,
kelle kaudu saaks. Aasta oli siis 2006-2007. Ehk siis ligi 8 aastat tagasi oli
see tavaline sündmus ja siis nüüd selline avastus? Kui ma gümnaasiumis käisin
teadsin ma vist küll juba umbes 10 inimest, kelle kaudu saaks narkootikume.
Kõik teadsid. Ja need olid minuvanused diilerid, mõni vanem, mõni noorem. Arvan
et pea igal noorel on mõni tuttav, kes tarvitab narkootikume. Ja eks sealt
levib ka info diilerite kohta. Miks siis politseisse selle infoga ei minda? Ma
ei oska sellele küsimusele vastata. Eks tobe on anda välja oma tuttavat,
lõppudelõpuks pole minu probleem, kes mida müüb. Müüja polegi see süüdlane ju,
et keegi tarvitab. Selveris ei tule kah ju müüja minu juurde, et sa pead
kindlasti piima ostma ja siis selle ära jooma. See et diileri tegevus on
ebaseaduslik see on teine asi ja kindlasti ei ole see taunitav, aga neid pole
mõtet patuoinasteks pidada ja eks tarvitamine on ikka halvem kui müümine.
Miskipärast on aga karistuse suurus vastupidine. Kui ma õigesti aru sain peeti
Inglise kolledži poistega vestlus, et küll olete pahad lapsed ja siis suruti
koolipinki võidukalt tagasi, et tegime suure töö. Kas tõesti arvatakse, et
nende tegevus peatub? Või õigemini nende eakaaslaste hirm narkoäri ees suureneb?
Karistamatuse tunne on noortel ja nii kaua kui tõsised tagajärjed puuduvad ei
muutu miski. Miks ei looda ühte kooli, kus pannakse kokku sellised noored?
Näiteks internaatkooli taolisesse? Kontroll oleks tõhusam, samuti eraldatakse
need kurjategijad nendest, kes on korralikud? Sealses õppekavas võiks olla
sõjaväeline distsipliin. Aasta aega sellises koolis ja eraldatus sõpradest
oleks kindlasti paras õpetus ja shokk noorele narkomaanile või diilerile.
Muigama pani mind Kaido Kõplase kommentaar, et vanemad võiksid 15.00-19.00 teha jalutuskäigu näiteks Viru pargis. No mida nalja. ESITEKS tõenäoliselt kella poole kuueni õhtul ollakse tööl (või lähed ütled ülemusele et ma lähen Viru parki vaatama, kas mu laps parasjagu suitsetab kanepit). Samuti paljud vanemad käivad tööl väljaspool kesklinna ning selleks ajaks kui vanemad parki jõuavad on lastel juba suitsud tõmmatud ja kuskile kinno pilves peaga multikat vaatama mindud. Äkki läheb teeb selle tiiru siiski politsei. TEISEKS paljud vanemad ei huvitugi oma laste tegemistest, või ei taha seda lihtsalt uskuda. Veel on variant, et lapsevanem ise pole ka eriti puhta äriga mersut majaette ostnud ja noh... laps on kodu peegel.
Noorte seas pole kanep mingi Lasnamäe kalkari teema vaid just selline fafa olen cool. Väga paljud noored peavad kanepi suitsetamist elustiiliks ning tõele aru andes sulandud sa lihtsalt „ägedate“ massi. Seega pole kanepi tegemine juba ammu mingi haruldus ja suud ammuli ajav asi.
Kanepit ei peeta kahjulikuks, sest see on ju taim. Võrreldakse ju seda lausa et ravimtaimega, ning meedias avaldatavad artikklid vaid lisavad õli tulle. Loetletakse millise pingemaandajaga on tegemist, milline suurepärane taim et kaoks peavalu või eksamipinge. Neile kes ravimtaimede abil terveneda tahavad pistaks hea meelega kummelioksa pihku ja las ravib. Nagu õlu-ja siidrijooja hakkab üks päev kangema kraami, näiteks viina, järgi haarama on kanepisuitsetajate järgmine samm sageli kokaiin vms. Võrdluses et kui inimene harjub magama unerohtude peal peab ta doosi mingi hetk suurendama ja suurendama, sest organism harjub ja väike doos enam ei täida oma funktsiooni. Ja muidugi veel kuldlause, et kanepit kasutatakse ju ravimina apteekides. Kodeiini ka, aga seda sisaldavad ravimid on tavaliselt kas retseptiga või narkootilise aine sisaldus on üliväike. Seega kes nüüd raudselt tervist kanepit pahvides loodavad saada, peavad pettuma.
Ma ei saa aru, kus olid politsei silmad? Kas tõesti neil, kes said 5-6 aastat tagasi politseiks, puudus isiklik kokkupuude juttude või kindlate isikutega? Või siis sõpra välja ei anta? Suurem võimalus muidugi, et lihtsalt ei viitsita tegeleda nii väikeste kogustega.
EDIT: Vastan siia ühele kommentaarile
Muigama pani mind Kaido Kõplase kommentaar, et vanemad võiksid 15.00-19.00 teha jalutuskäigu näiteks Viru pargis. No mida nalja. ESITEKS tõenäoliselt kella poole kuueni õhtul ollakse tööl (või lähed ütled ülemusele et ma lähen Viru parki vaatama, kas mu laps parasjagu suitsetab kanepit). Samuti paljud vanemad käivad tööl väljaspool kesklinna ning selleks ajaks kui vanemad parki jõuavad on lastel juba suitsud tõmmatud ja kuskile kinno pilves peaga multikat vaatama mindud. Äkki läheb teeb selle tiiru siiski politsei. TEISEKS paljud vanemad ei huvitugi oma laste tegemistest, või ei taha seda lihtsalt uskuda. Veel on variant, et lapsevanem ise pole ka eriti puhta äriga mersut majaette ostnud ja noh... laps on kodu peegel.
Noorte seas pole kanep mingi Lasnamäe kalkari teema vaid just selline fafa olen cool. Väga paljud noored peavad kanepi suitsetamist elustiiliks ning tõele aru andes sulandud sa lihtsalt „ägedate“ massi. Seega pole kanepi tegemine juba ammu mingi haruldus ja suud ammuli ajav asi.
Kanepit ei peeta kahjulikuks, sest see on ju taim. Võrreldakse ju seda lausa et ravimtaimega, ning meedias avaldatavad artikklid vaid lisavad õli tulle. Loetletakse millise pingemaandajaga on tegemist, milline suurepärane taim et kaoks peavalu või eksamipinge. Neile kes ravimtaimede abil terveneda tahavad pistaks hea meelega kummelioksa pihku ja las ravib. Nagu õlu-ja siidrijooja hakkab üks päev kangema kraami, näiteks viina, järgi haarama on kanepisuitsetajate järgmine samm sageli kokaiin vms. Võrdluses et kui inimene harjub magama unerohtude peal peab ta doosi mingi hetk suurendama ja suurendama, sest organism harjub ja väike doos enam ei täida oma funktsiooni. Ja muidugi veel kuldlause, et kanepit kasutatakse ju ravimina apteekides. Kodeiini ka, aga seda sisaldavad ravimid on tavaliselt kas retseptiga või narkootilise aine sisaldus on üliväike. Seega kes nüüd raudselt tervist kanepit pahvides loodavad saada, peavad pettuma.
Ma ei saa aru, kus olid politsei silmad? Kas tõesti neil, kes said 5-6 aastat tagasi politseiks, puudus isiklik kokkupuude juttude või kindlate isikutega? Või siis sõpra välja ei anta? Suurem võimalus muidugi, et lihtsalt ei viitsita tegeleda nii väikeste kogustega.
EDIT: Vastan siia ühele kommentaarile
Aga miks siis kanep on halb? Alkohol on ka halb, ma ei eita.
Ja kui nüüd riik otsustaks et alkohol keelata siis tuleks veel suurem mäss. See
on aga aegade algusest legaalne olnud ja see on muutnud harjumuseks. Enamustes
peredes võetakse sünnipäeva puhul klaas shampust ja saunaõhtul pudel õlut. See
on normaalne tarvitamine ja nii peakski olema. Kahjuks väga paljud ka
kuritarvitavad alkoholi. Aga mis siis saaks kui kanep legaliseeritekse? Et siis
istuvad sugulased ümber laua ja tõmmatakse üks joint sünnipäeva lapse
terviseks? Nali naljaks aga eks sinul, Suema, on tuttavaid keda sa oled näinud
kanepi "laksu" all. Üldiselt on need inimesed rõõmsameelsed.
Itsitavad ja on jutukad. Silmad veidi uitavad ja on punased aga see ju ei häiri
kedagi. Pärast krõbistab kaks friika praadi ja loputab alla kokakoolaga.
Kellelegi ei tee ju paha? Kanepisuitsetajad pole üldiselt vägivaldsed ja ei
laaberda linnas. Aga selline mõnus tunne tekitabki seda sõltuvust, et tahaks
nüüd veel jälle, nii äge ja naljakas oli ju. Kui elus tulevad pinged siis
jällegi see rahustab ja aitab unustada. Apteegis ei ole käsimüügis
antidepressandid (ja ka näiteks selline abivahend nagu unerohi)- sest ka neist
jääb kergesti sõltuvusse. Inimene tunneb et ta ei suuda olla selleta enam
õnnelik. Organism aga harjub iga ravimiga, kui seda pidevalt tarvitada. Seejärel lähed jälle arstile ja ta kirjutab
sulle suurema annuse. Kanepisuitsetajaga võrreldes hakkab ta rohkem suitsetama
ja mingi hetk sellest justkui ei piisa ja siis tuleb see kuri heroiin, ecstasi
jne. Ja seda kardetakse, sest sellised inimesed hakkavad elama uue doosi nimel.
Müüakse maha kas või oma elamine, auto ja muu maine vara. Lõhutakse perekondi.
VOT sellepärast on ei ole kanep legaliseeritud. Miks on vaja anda seda tõuget
ja muuta selle tarvitamine legaalseks, kui see toob kaasa pigem kahju kui kasu.
Riik ei saa alkohoolikutegagi hakkama.
Wednesday, January 8, 2014
Tuesday, January 7, 2014
DIY Vintage rose nails
Kuna olen selline nokitseja, siis vahepeal tuleb tuju ka küüsi kaunistada. Varem mässasin rohkem nüüd vastavalt tujule. Mõtlesin ka teile näidata :)
Vintage rose nails
1.Tee küüned korda ning kanna peale aluslakk.
2.Pane 1-2 kihti värvilist lakki.
3.Tee küüntele laigukesed. Kasutada võib täiesti tavalist küünelaki pintslit. Joonista hambatiku või küünemaalingu pintsliga lehekesed laigukeste kõrvale. Soovitan võtta pintsliga rohelist värvi paberile ning siis sealt võtta värvi, läheb kiiremini ja vähem mökerdamist.
4.Nüüd võta paberi peale heledamat tooni lakki (heleroosa näiteks nagu mul). Tee hambaorgiga nö kroonlehed. Näiteks tee ümber tumeroosa triipe ja seejärel laigu keskele. Mida ebakorrapärasem, seda ilusam jääb. Ettevaatlik tuleb olla et hambaorki liiga kõvasti ei vajutaks laki sisse, sest siis tulevad augud. Kui juhtub, et tuleb täida augud selle sama heledama lakiga.
5. Nüüd võta valget lakki paberile ja võta lakki hambaorgi otsa. Tee lehtedele ja roosi sisse paar valget täppi või kriipsu. Ära jällegi tee kõike ühesuguselt, sest nii on ilusam. Oota et lakk ära kuivaks ja alles siis kanna peale pealislakk. Kui pealislakk kanda peale liiga vara võib tõmmata kogu maalingu laiali. Samas pealislakk muudab joonistuse ilusamaks ja sujuvamaks, seega ära ehmata kui enne pealislakiga tegemist tundub joonistus imelik ja kandiline. Kui lakk on kuivanud pane küüne ümber küüneõli. See niisutab küünt, et küüs ei murduks ja oleks tugev ning hoiab ära küüne ümber oleva naha murenemist.
Need on siis lakid, mida ma kasutasin. Olen täielikult armunud Mereneiu küünelakkidesse. Eriti alus-ja pealislakk. Pealislakk kuivab lihtsalt nii kiiresti. Varem oli probleeme, et küünelakk ei kuivanud ära ning küüntele tekkisid igasugused juuksetriibud ja väikesed täkked. Mereneiu lakk teeb küüned ülikiiresti kuivaks ning ei mingeid täkkeid või triipe. Hind on neil ka väga odav. Kokku kaks lakki maksavad umbes 5,5€.
Väike nipp! Kui ei ole sobivat värvi küünelakki ja ei raatsi poest osta võib selle alati ise kokku segada, kui võimalik. Näiteks pildil olev heleroosa lakk on tulemus kõrval olevast tumedamast roosast ning valgest. Minul oli parasjagu tühja läbipaistva küünelaki "tops". Kui aga pole nii suurt kogust vaja või pole parasjagu kuskile segada võib seda teha paberi või kile peal väiksemate kogustega.
Mõnusat proovimist!
Vintage rose nails
2.Pane 1-2 kihti värvilist lakki.
3.Tee küüntele laigukesed. Kasutada võib täiesti tavalist küünelaki pintslit. Joonista hambatiku või küünemaalingu pintsliga lehekesed laigukeste kõrvale. Soovitan võtta pintsliga rohelist värvi paberile ning siis sealt võtta värvi, läheb kiiremini ja vähem mökerdamist.
4.Nüüd võta paberi peale heledamat tooni lakki (heleroosa näiteks nagu mul). Tee hambaorgiga nö kroonlehed. Näiteks tee ümber tumeroosa triipe ja seejärel laigu keskele. Mida ebakorrapärasem, seda ilusam jääb. Ettevaatlik tuleb olla et hambaorki liiga kõvasti ei vajutaks laki sisse, sest siis tulevad augud. Kui juhtub, et tuleb täida augud selle sama heledama lakiga.
Väike nipp! Kui ei ole sobivat värvi küünelakki ja ei raatsi poest osta võib selle alati ise kokku segada, kui võimalik. Näiteks pildil olev heleroosa lakk on tulemus kõrval olevast tumedamast roosast ning valgest. Minul oli parasjagu tühja läbipaistva küünelaki "tops". Kui aga pole nii suurt kogust vaja või pole parasjagu kuskile segada võib seda teha paberi või kile peal väiksemate kogustega.
Mõnusat proovimist!
Monday, January 6, 2014
Kuidas alustan hommikuid?
Olen üldiselt kaua üleval õhtuti, kuid see ei tähenda minu jaoks kella kolmeni magamist järgmisel päeval. Ikka üritan enne 10 ärgata. Ärgates olen ma üldiselt väga pahur ja kui koolis käisin suutsin vähemalt 3 korda ülejäänud pereliikmetega tülli minna. Üldiselt olen ma ikka rõõmsameelsem. Kui mul on hommikuti aega siis venitan veidi hommikusöögiga ja siis kobingi seda tegema.
Seda postitust tehes oligi plaan tegelikult tutvustada oma hommikusöögi rutiini. Enamasti on mul kaks põhilist varianti a)puder b)maitsestamata jogurt puuviljadega. Seda viimast sõin ma peaaegu iga hommik umbes 7 aastat järjest (kui üldse sõin hommikuti). Vanasti mulle maitsesid poes olevad jogurtid, nüüd enam mitte ja siis alternatiivina sobibki maitsetamata jogurt puuviljadega. Panen sinna sisse kõike mis pähe tuleb-apelsin, maasikad, õun, pirn, melon, banaan, pähklid, kookoshelbed jne. Mul õde näiteks paneb natuke kohupiimakreemi ja kelloggseid, müslit vms. Ja tasuks mainida, et mu õde sööb seda umbes 10 aastat. Ja isegi siis kui on jõuluhommik ja laud on lookas erinevatest variantidest. Paar hommikut siiski sõi minu tehtud putru, sest tegin talle tutvustuseks ka seda. Ta on üks neist, kes ütleb et ta putru eriti ei armasta ja endale ei viitsi teha. Minu tehtud putru sõi aga kahe suupoolega ja küsis kas ma ikka järgmine päev ka teen.
Aga asungi siis supertervisliku pudru juurde. Kuna olen selline loov inimene siis koguseid üldiselt ei tea ja ei mõtle ka sellele kui midagi lisan. Seega panen mõõdud enam-vähem umbes ning eks see kujuneb kõigil ikka ise.
NIII.... Ajakulu on umbes 12 minutit + söömine. Kasutan röstitud kaerahelbeid aga kui hommikuti kiire võib asendada ka kiirkaerahelvestega, siis on ajakulu umbes 4 minutit+ söömine
Kõigepealt mõõdan umbes 1dl piima ja siis 2 dl vett. Panen potti. Lisan näpuotsaga soola ja umbes pool teelusikat kaneeli (kaneel aitab kaasa ainevahetuse tööle, ning tugevdab vereringet-kõik su sees hakkab hommikul siis ilusti tööle). Nüüd ootan et keema läheks ning seejärel lisan natuke alla 1dl röstitud kaerahelbeid. Vaatan kella. Tavaliselt joon pudru keetmise ajal klaasi vett, mis on samuti hea organismile. Kui 5 minutit on möödunud võtab pool detsiliitrit kaerakliisid ja lisan pudrule. Putru peab siiski aegaajalt segama, sest muidu kõrbeb põhja. Kuumust pliidil võib vähendada. Jälle segan ja ootan et 5 minutit veel mööduks ja võtan poti tulelt. Siis võtan 1-2 supilusikatäit JAHVATATUD linaseemneid (sisaldab palju omega-3 rasvhappeid. Samuti on neis palju A ja E vitamiine. Linaseemned peavad olema siiski kindlasti jahvatatud ning neid ei tohiks kuumutada vaid lisada lõppfaasis vahetult enne sööma asumist). Lõpuks panen sina jupi tükeldatud banaani. Segangi lihtsalt sisse. Tõstan taldrikule ja puistan üle goji marjadega. Ma ei hakka eraldi välja kirjutama, miks on goji marjad head vaid lisan lingi, et tutvuda saaksite, mis imemarjad need on LINK . Lõpuks panen ka granaatõuna. Õele puistasin ka mandlilaaste aga ise ma eriti mandlisõber polegi.
See puder on tõeline terviselaks ja hea moodus kuidas alustada päeva. Panen veel pildi ühest pudrust, mida ma vahelduseks teen. Kõik on muidu sama aga banaani, goji marjade ja granaatõuna asemel panen sisse külmutatud mustikaid ja vaarikaid. Pärast selliseid putrusid vaevalt keegi tahab moosi panna peale :)
Head isu!
Seda postitust tehes oligi plaan tegelikult tutvustada oma hommikusöögi rutiini. Enamasti on mul kaks põhilist varianti a)puder b)maitsestamata jogurt puuviljadega. Seda viimast sõin ma peaaegu iga hommik umbes 7 aastat järjest (kui üldse sõin hommikuti). Vanasti mulle maitsesid poes olevad jogurtid, nüüd enam mitte ja siis alternatiivina sobibki maitsetamata jogurt puuviljadega. Panen sinna sisse kõike mis pähe tuleb-apelsin, maasikad, õun, pirn, melon, banaan, pähklid, kookoshelbed jne. Mul õde näiteks paneb natuke kohupiimakreemi ja kelloggseid, müslit vms. Ja tasuks mainida, et mu õde sööb seda umbes 10 aastat. Ja isegi siis kui on jõuluhommik ja laud on lookas erinevatest variantidest. Paar hommikut siiski sõi minu tehtud putru, sest tegin talle tutvustuseks ka seda. Ta on üks neist, kes ütleb et ta putru eriti ei armasta ja endale ei viitsi teha. Minu tehtud putru sõi aga kahe suupoolega ja küsis kas ma ikka järgmine päev ka teen.
Aga asungi siis supertervisliku pudru juurde. Kuna olen selline loov inimene siis koguseid üldiselt ei tea ja ei mõtle ka sellele kui midagi lisan. Seega panen mõõdud enam-vähem umbes ning eks see kujuneb kõigil ikka ise.
NIII.... Ajakulu on umbes 12 minutit + söömine. Kasutan röstitud kaerahelbeid aga kui hommikuti kiire võib asendada ka kiirkaerahelvestega, siis on ajakulu umbes 4 minutit+ söömine
Kõigepealt mõõdan umbes 1dl piima ja siis 2 dl vett. Panen potti. Lisan näpuotsaga soola ja umbes pool teelusikat kaneeli (kaneel aitab kaasa ainevahetuse tööle, ning tugevdab vereringet-kõik su sees hakkab hommikul siis ilusti tööle). Nüüd ootan et keema läheks ning seejärel lisan natuke alla 1dl röstitud kaerahelbeid. Vaatan kella. Tavaliselt joon pudru keetmise ajal klaasi vett, mis on samuti hea organismile. Kui 5 minutit on möödunud võtab pool detsiliitrit kaerakliisid ja lisan pudrule. Putru peab siiski aegaajalt segama, sest muidu kõrbeb põhja. Kuumust pliidil võib vähendada. Jälle segan ja ootan et 5 minutit veel mööduks ja võtan poti tulelt. Siis võtan 1-2 supilusikatäit JAHVATATUD linaseemneid (sisaldab palju omega-3 rasvhappeid. Samuti on neis palju A ja E vitamiine. Linaseemned peavad olema siiski kindlasti jahvatatud ning neid ei tohiks kuumutada vaid lisada lõppfaasis vahetult enne sööma asumist). Lõpuks panen sina jupi tükeldatud banaani. Segangi lihtsalt sisse. Tõstan taldrikule ja puistan üle goji marjadega. Ma ei hakka eraldi välja kirjutama, miks on goji marjad head vaid lisan lingi, et tutvuda saaksite, mis imemarjad need on LINK . Lõpuks panen ka granaatõuna. Õele puistasin ka mandlilaaste aga ise ma eriti mandlisõber polegi.
Subscribe to:
Posts (Atom)