Friday, January 24, 2014

Kolisin nüüd siit ära

Otsustasin, et tõstan oma blogi ümber. Minu uuel aadressil on kõik vanad lood alles ja tulevad ka uued :) NÄEME SEAL!


http://katrihelenak.wordpress.com/


Thursday, January 23, 2014

Peppermint love

   Ma armastan piparmünti. Piparmündi teed, piparmündi jäätist, piparmündi kakaod, piparmündi lattet, piparmündi lõhna, piparmündi nätsu, piparmündi kommi, piparmündi shokolaadi ja neid asju võibki loetlema jääda.
  Mulle väga meeldib ka Eesti looduskosmeetika firma JOIK. Just seetõttu, et tunnen igas tootes looduslikku puhtust. Mulle meeldib, et ma saan toetada eesti ettevõttet ja olla kindel, et ma ei määri endale peale mingit keemiat täis topitud tooteid. Nende stiil on minimalistlik ja samas väga luksuslik. Tooted on pakendatud musta kartongi ja kirjad hõbedaselt. Ei mingid kirjumirjusid pilte. KÕIK tooted lõhnavad värskelt ja looduslikult.
  Mul on nende tooteid päris palju aga kuna teemaks on piparmünt siis räägin vaid neist kolmest, mis olen endale haaranud. Küünal, huulebalsam ja näomask.
    Nagu ikka on JOIKi küünal väga intensiivse lõhnaga. Küünla nimi on Magus piparmünt, kahjuks seda viimast on vähem ja magusust rohkem. Iseenesest väga mõnus, kuid igatsen rohkem sellist piparmündi tee lõhna. Praegu lõhnab see nagu Kalevi piparmündi komm (ma ei tea, kas seda enam toodetakse, aga seest roheline ja pakend oli lahti keeratav ja lilla ja hiljem pakend tehti ka roheliseks, kui ma ei eksi).  Kahjuks selle lõhnaga küünalt on raske leida poodidest, kunagi ammu sain Tallinnas Kristiine keskuse apteegis seda nuusutada ja paljusi teisi, mis näiteks Kaubamajas pole. Kui nüüd keegi asjapulk loeb siis tooge ikka rohkem erinevaid JOIKi küünlaid poelettidele näiteks Õnnelik õun, Värske melon, Piibeleht, Maasikad ja vahuvein jnejnejne. Olen umbes aasta aega nende lummuses olnud ning poelettidel pole valik muutnud.
   Vot näomask on küll hea. Kuskilt lugesin, et kellegi nahka kuivatas. Minu oma küll mitte. Nii mõnusalt piparmündine, et võtab isegi silmad vesisemaks ja kuidagi värske ja külm tunne tuleb. Maha pestes jääb see värskus püsima ja minu ülikuivale nahale teeb pai. Ainuke miinus on see, et kas ma ei oska seda segu korralikult valmistada või lihtsalt midagi valesti. Õpetuses seisab, et tuleb teha segu 1:1 ehk siis 1 supilusika täis pulbrit segada 1 supilusikatäie veega. Kui ma teen täpselt nii siis tuleb väga pudi ja siis sobiks see segu pigem näo koorimiseks. Lisan alati vett juurde, kuid kui mask kuivama hakkab pudiseb seda igale poole. Aga eks see on loodusliku toote võlu ja valu. Kui ma tahaks maski, mis ei pudiseks peab vist olema teise koostisega või teine variant keemiat täis pandud.
   Kolmandaks huulebalsam. See on ÜLIMÕNUSA lõhnaga. Ja see õrnalt kihisev tunne, mis hetkeks huuletele jääb on samuti taevalik.  Suur pluss on minu jaoks huulebalsami pakend. Et ei ole paks topsik või see tavaline huulepulk. Just selline ilus õhuke topsikuke teebki sellest minu igapäevase sõbra. Saan panna ilusti jope taskusse ilma, et see välja punnitaks. Mina hetkel pole näppupidi sinna sisse pidanud ka minema, sest lükkan kaane pealt ja hõõrun huultele. Ja seda tänu õhukesele pakendile jälle. Olen seda juba päris kaua kasutanud ja minu kui huulebalsami sõltlase üks lemmiktoode kindlasti. Mul on neid kaks tükki, sest üks kadus korraks ära nagu ikka ning ma muidugi nutsin seda taga ja siis armas Talis rõõmustas uuega samal päeval kui eelmine välja ilmus.

Heategevuslikud saated

    Viimastel aastatel tuleb heategevuslikke saateid nagu seeni pärast vihma. Tv3 ja kanal2 toodavad neid lausa teineteise võidu. Iseenesest on ju see tore, et on inimesi, kes tahavad aidata. Kahjuks tekib paljudel küsimus, et kas sai mindud, ikka õige inimese juurde või õigesse peresse.
   Kõige rohkem jutuainet pakuvad ikka need Kodutunde saated. Lugu on tegelikult kõigil sarnane. Naine leidis mehe. Tegi kaks last. Mees jalutas minema. Naine leidis uue mehe, tegi talle kolm last ja ka see mees leidis parema. Lõpuks tuli kolmas, kes heal juhul naisega kokku jäi, tegi veel igaksjuhuks paar last ning nüüd istub kodus ja saigi tohutu pere. Keegi tööl ei käi. Siis tuleb tore saatemeeskond, kes teeb intervjuu kohaliku sotsiaaltöötajaga, kes ütleb et muidugi me teame probleemist, et lastel ei ole puhtaid riideid ning süüa. Samas teame, et pere istub päevad läbi kodus ja ootab, et keegi hea nüüd uksele koputaks ja villa kingiks.
    Näiteks eile oli TV3 saade "Allakäigutrepist üles". Aidati seal ühte üsna noort naist, kellel on neli last. Tundus, et enne seda saatusliku elukaaslast oli ta juba kellegi juures lapse teinud. Siis see elukaaslane kes elu ära rikkus tegi kaks last, kirjutas kõik võlad naise nimele ja siis lasi jalga. Tuli ka kolmas mees, kellega jälle üks armas ilmakodanik valmis meisterdati. Ja nüüd peaks tulema appi riik ja head inimesed. Saate alguses kiitis Siiri Sisask lapsi, et oi kui tubli. Ei pea kaks korda ütlema ja põhjendama MIKS on vaja kuskilt koristada või kuskil aidata ühesõnaga väga hästi kasvatatud. Ja siis näidati nende kodu... OKEI ma saan aru, kui emal on 4 väikest põngerjat, kes on nagu põrgulised ja terve maja ühe hoobiga sassi ajavad. Aga üks laps oli 15 (kes tegelikult vist elas kuskil eemal vanaema juures), teised 8 ja 9 ja kolmas siis 3-aastane. 8 ja 9-aastane laps saab väga hästi koristamisega hakkama, pealegi nad peaks juba mõista sõna kuulata küll. Öelge, mida teeb töötu naine, kellel on kodus kolm last, kellel ei pea kogu aeg järele jooksma, kes saaksid juba väga hästi hakkama omavahel. MIKS TA EI KORISTA? Miks ta elab kuskil rämpsuhunniku otsas. Voodis on poriste jalgadega lapsed, koer, eelmise päeva sööginõud ja pesunuustik. Asjad ei mahu kappi ära ja lihtsalt tulevad kapist välja jõuga. Tundus, et seal majas vesi ja elekter olid. Miks on sööginõud nii mustad? Kui sa istud päevade viisi kodus, kas sa ei leia 24 tunni jooksul aega, et tunnike koristada? Ja kui tekib vabandus, et lapsed ajavad sassi. Miks peab 8 ja 9 aastase järel koristama? Probleem ei ole mehes, kes minema jalutas vaid siiski iseendas. Nimetagemgi asju õigete nimedega.
    Mul on kohutavalt kahju lastest, kes kasvavad sellistes perekondades. Nad ei teagi kuidas on parem. Nende üle naerdakse koolis ja lasteaias, sest nad haisevad ja neil on mustad riided. Ja siis vaatad jälle mõnd sellist saadet, emal on ripsmepikendused, isal (kui isa veel peres on) suits hambus ja siis ühest suust "aga raha ei ole, et seepi osta". Siis tuleb veel kommentaar muidugi, kuidas riik ei aita ka, et näe kui pahasti annavad nii vähe raha ja ainus väljapääs on mure uputada alkoholi. Miks neid inimesi saadetakse kuskile spasse, teatrisse, kohvikusse samal ajal kui saatemeeskond siis usinalt maja koristab? Okei, saan aru et lapsed saadetakse aga VANEMAD? Need samad, kes vastutavad korralageduse eest? Nemad peaksidki just kõige rohkem käed villis seal koristama ja remonti tegema, kui on antud abikäsi. Siis võtab saatemeeskond jälle vanema näpuotsa ja viib töötukassasse. Et võta arvele, otsi tööd, mine võta koolitustest osa. Ja siis natuke aega on hoos ja siis jälle et eiei ma ei oska, saa ja ei taha. Aga ikka on riik süüdi. Vihale ajab lihtsalt. Sellisele perekonnale ei ole vaja uut kööki vaid kasvatust.
   Muidugi on tore, kui saadetes aidatakse neid, kes tõesti on hätta jäänud. Näiteks ühes saates oli mees ja naine, kes MÕLEMAD olid invaliidid, mees oli isegi ratastoolis, aga muudkui koristas. Maja oli neil puhas ja korras. Lihtsalt niivõrd palju raha läks laste koolitamiseks ning ravimite peale. Eluruumid olid neil puhtad, laps samuti rõõsa ja rõõmus. Lihtsalt oleks tahtnud rohkemat. Samas see vähene, mis oli seda hoiti väga. Vot selliseid inimesi aitaks ise ka. Või selliseid, kes on võtnud nõuks, et aidata endast veel halvemal järjel olevaid, kuigi endalgi on vähe. Samas sellised inimesed ise abi ei küsi ja nendeni saatemeeskond ei jõua.


Kõige vahvam koht oli aga eilses tv3 saates see, kui majas käisid talgud ning keegi hea oli võileiva unustanud kuskile laua peale ja kass leivalt vorsti pealt ära varastas ja sellega ajama pani :)

Wednesday, January 22, 2014

Mõnus näks

    Paljudel on probleemiks, et mida näksida vahepaladeks. Kaua ikka jaksab õuna ja porgandit närida. Igasugused poest leitavad näksid (shokolaad, krõpsud, saiakesed jne) on üsna libedale teele minek. Mulle üldiselt müslibatoonid maitsevad, kuid poes müüdavad on täis kõiksugu jama ja rämpsu, et pigem võtta juba shokolaad.
    Mõtlesin siis, et müslibatooni ei tohiks ju olla raske ise teha. Hakkasin netist retsepti otsima. Ja igal pool oli  kasutatud kondentspiima, võid mingeid siirupeid. Aga jällegi...ma lähen ostan pigem shokolaadi. Leidsin siis variandi kus seoti mass lihtsalt kuivatatud puuviljadega, aga minu jaoks polnud see jällegi variant, sest ma lihtsalt ei armasta kuivatatud puuvilju eriti (va ploom ja virsik). Ja siis mõtlesin, et ahh teen katse eksituse meetodit.
    Panin esialgu köögikombaini natuke parapähkleid ja vuristasin neid väiksemaks, sest need on ju nii suured võrreldes teiste pähklitega. Lisasin juurde metspähkleid, india pähkleid, kreeka pähkleid, mandleid. Vuristasin ka need natuke väiksemaks. Oluline oleks neid mitte jahuks päris jahvatada, sest siis pole lihtsalt nii maitsev hamba all. Lõpuks lisasin seemned ja muu sellise, mida ei pea üldse jahvatama. Panin siis seesamiseemned, kaerahelbed, kaerakliid, päevalilleseemned, kanepiseemned, jahvatatud linaseemned, kookoshelbed ja kõrvitsaseemned (neid panin kohe korralikult). Üldiselt pane kõiki koostisosi väheke, sest muidu tuleb segu liiga palju. Samal ajal soojendasin mett ja umbes supilusikatäis kookosrasva (see ei ole oluline koostisosa, ma alati ei panegi). Mee kogus oleneb täiesti pählisegu kogusest. Kui lisad kookosrasva siis sega see vedela mee sisse ja kalla kogu vedelik pähklisegule peale ning sega köögikombainiga segu ära. Kui segu on läikiv siis on mett piisavalt.
   Võta nüüd üks leht küpsetuspaberit ja kalla kogu segu sellele. Vormi nüüd mass üheks ruuduks või ristkülikuks. Paki see ruuduke küpsetuspaberi sisse, selleks voldi küpsetuspaber müslisegu peale (kui kõik küpesetuspaber segu ära ei kata võta teine küpsetuspaber abiks). Nüüd võta lõikelaud või ahjuplaat ja suru massi tihedamalt kokku. Kui soovid võid kaunistada nüüd seesamiseemnetega. Voldi siis korraks veel kokku ja suru plaadiga peale, et need segusse kinni jääksid. Nüüd võta küpsetuspaber pealt ära. Su segu ei tohi laiali valguda. Tõsta segu küpsetusplaadile ja pane ahju 150-170 kraadi juures umbes 20 minutit. (vaata et ääred ära ei kõrbeks).
  Võta ahjust, tõsta küpsetuspaber plaadilt ning jäta jahtuma. Kui kohe lõikad läheb see kõik lihtsalt katki. Kui segu on jahtunud võta suurem nuga ja lõika meelepärase suurusega batoonid. Hoia külmkapis, need säilivad vähemalt nädala.
    Pildil on batoonid, mille sees on natuke kuivatatud ploomi tükke kah. Minu jaoks aga läks siis see amps liiga magusaks. Müslibatoonidesse võibki lisada ükskõik mis maitseb. Näiteks maiasmokad võivad panna ka väikesi shokolaadi tükikesi. Kui pakid kaasa kuskile lõika väikesed ruudukesed küpsetuspaberist ning mässi need sinna (kõige lihtsam on ikka väikse karbikesega).  Tasub siiski meelde jätta, et need annavad palju energiat ja nendega ei tasuks kõhtu küll täita. Need on suurepärased vahepala näksid näiteks tööle või kooli.

Tuesday, January 21, 2014

Tervis purgist?!

    Olen vist pidevalt mingeid vitamiine tarvitanud purgist. Väiksena kaltsiumi ja c-vitamiini kuid mitte kunagi järjepidevalt, sest noh alguses ikka võtad paar päeva ja hiljem läheb lihtsalt meelest..kuniks säilivusaeg saab läbi. Umbes pool aastat olen aga juurinud endale sisse harjumust, et võtta iga päev korralikult vitamiine. Päris hästi olen hakkama saanud!
    Mulle jäävad üldiselt sellised külmetushaigused kergesti külge. Näiteks nohu. Seda mul on aastas ikka mitu korda olnud, vahepeal on iga kuu. Samuti KURGUVALU. See on piinanud mind aastaid ja pea iga hommik ärkasin kurguvaluga, mis küll enamasti paari tunni möödudes ära kadus. Aga olen kogenud ka angiini, mis tõi kaasa endaga tumesinise kurgu.
    Paar päeva tagasi avastasin, et ma ei mäleta kuna mul viimati kurk valutas ning kuna oli korralik nohu (külmal ajal õuest tulles ikka nuuskan korra vahest).
    On olnud palju artikleid ja arvamusi sellest, et kas inimene peaks tarvitama toidulisandina vitamiine purgist. Minu isiklik arvamus on, et kui keegi suudab väga teadlikult süüa erinevaid toitaineid igapäevaselt, et saaks kõik vitamiinid kätte toiduainetest siis ei pea. Aga mina olen laisk inimene ja vist ei suudaks nii täpselt süüa. Seega lähen lihtsama vastupanu teed ning võtan vitamiine.
   Mina olen saanud oma vitamiinid Ameerikast. Neid saab tellida interneti vahendusel kui ka meie apteekides müüakse alternatiive (kahjuks vist mitte nii suurte ühikutega). Leht kust saab tellida siis näiteks SEE.
   Mida mina siis võtan? D-vitamiin, B-vitamiin, C-vitamiin ja Magneesium.
D-VitamiinMina võtan d-vitamiini iga päev 2000IU. PEAN SEDA KÕIGE OLULISEMAKS VITAMIINIKS. Eestis vist on kõige kõrgem ühiku arv 1000IU, ei tea miks Eestis ei ole lubatud suuremaid ühikuid. D-vitamiini üledoosi on pea võimatu saada. Kahjuks on enamustel eestlastel just d-vitamiini puudus. Mille vastu siis aitab d-vitamiin ja miks me peaksime seda tarvitama? Kergem oleks vist kirjutada, mille vastu ta ei aita ja miks ei peaks, sest d-vitamiin on tõesti üks parimaid ja olulisemaid vitamiine. Aga näiteid siis : d-vitamiini piisav kogus organismis aitab ära hoida I grupi diabeeti, vähki, hoiab vererõhku normis. D-vitamiin annab energiat, aitab nahavaeguste korral (psoriaas, akne, ekseem). Hoiab luud terved. Suvel ma üldiselt purgist d-vitamiini ei tarvita, proovin veeta piisavalt palju aega õues.
Toidud mis sisaldavad d-vitamiini (kahjuks arvatakse, et inimene ei suuda päevas toidu kaudu piisavalt palju ühikuid kätte saada). Aga näiteks siis lõhe, munakollane, piim, tuunikala, maks, lestakala jne.

Magneesium
Mina võtan magneesiumi 500mg päevas. Magneesium ja d-vitamiin toimivad koos väga hästi. Miks me siis vajame magneesiumi? Magneesium on vajalik lihaskoe lõõgastumisel ja närvitalitumisel. Hoiab ära trombe, kõrget vererõhku. Aitab närvilisuse, lihaskrampide, unehäirete, migreeni, maohaavade, väsimuse ja paljude muude asjade vastu. Magneesiumi vaegusele aitab kaasa töödeldud toidu söömine ja näiteks alkohol.
Toidud, mis sisaldavad magneesiumi: vetikalised, mandlid, banaan, kakao, nisukliides jne.

B-Vitamiin
Mina tarvitan B-complex vitamiini (kus on sees ka veidi c-vitamiini). Aga siin on sees siis B-1, B-2, B-6, B-12.
B-1: õige süsivesikute ainevahetuse tagamiseks.See toetab südant ja veresoonkonda, seedetrakti ja närvisüsteemi.
B-2: tagab kudedehapnikuvarustusening süsivesikute ja valkude õige ainevahetuse.Soodustab organismi kudedehapnikuvarustust ja uuenemist, mõjutab nägemist.
B-6:osaleb peamiselt valkude ja rasvade ainevahetuses.See on hädavajalik kesknärvisüsteemi mediaatorite (serotoniini, dopamiini) sünteesiks, samuti osaleb see raua transportimises ja hemoglobiini moodustamises.Pürioksiin on vajalik närvisüsteemi normaalse talitluse tagamiseks, seedetrakti lihaste toonuse säilitamiseks, maksa normaalse talitlusening naha, silmade ja suuõõne tervise tagamiseks.
B-12: vajalik punaste vereliblede tootmises,DNA sünteesis, närvisüsteemi talitluses, kasvu- ja regeneratsiooniprotsessides.Omab tähtsat rolli vereloomeprotsessis.Vitamiin B12 toetab maksa talitlust ja soodustab raua imendumist organismis.
Toidud, mis sisaldavad b-vitamiini: rohelised aedviljad, muna, maks, täisteraviljasaadused, liha (kana, kala, veiseliha).

NB!B-vitamiin teeb uriini neoonkollaseks. Et siis keegi ära ei ehmataks!

C-Vitamiin
Mina tarvitan c-vitamiini 500mg. Tarvitan c-vitamiini eelkõige organismi kaitsevõime tõstmiseks. Muidugi on tuhat minu jaoks vähemtähtsat põhjust, miks seda tarvitada, aga ma ei pea vajalikuks neid hetkel nimetada.
Toidud, mis sisaldavad c-vitamiini: Peab teadma, et c-vitamiini on eelkõige töötlemata köögi-ja puuviljades. Ehk siis tasub paprikat näksida c vitamiini saamiseks ikka toorelt, mitte täidetuna ahjust võetuna. Lisaks siis saab c-vitamiini muidugi tsitrulistest (apelsin, greip, pomelo, sidrun), kui ka petersellist, mustsõstardest, brokoli.

Monday, January 20, 2014

Ilupostitus

Seekord väike ilupostitus. Tutvustan oma seekordseid küüsi .

Ma pole väga suur punaste lakkide fänn aga see küünelakk on mu üks lemmikuid. Just see oranžikas toon punases on mõnus.  Lisaks avastasin selle imeilusa sädeleva laki. Panengi pildi küünelakkidest, mis ma kasutasin.


Alus-ja pealislakina kasutan nagu ikka Merineiu sarjast. Need on lihtsalt suurepärased. Teen neist kunagi lausa eraldi postituse. Punane lakk on siis Maybelline colorama küünelakk nr 15. Nagu ma ülalpool mainisin võlub see ornžikas toon. Colorama küünelakid on alati värviküllased ja ilusad ning ei murene. Oma sädeleva küünelaki katsin alt samuti Colorama kuldse küünelakiga nr 54. Katsin kahe kihi Loreali white gold küünelakiga. Üldiselt see viimane lakk ei vaja alla värvilakki, kuid arvasin, et siis jääb kuldsem helk. Ja jäigi :)

Thursday, January 16, 2014

Järelkaja...

     Nädal tagasi vorpisin teema "Narkootikumid". See tekitas kõige rohkem jututeemat järgmisteks päevadeks, minu blogis. Kõigil on õigus enda arvamuseks ja kuna meil on siin riigis sõnavabadus võivad seda kõik avalikult ka avaldada.
    Juba reedel võttis minuga ühendust ajakirjanik Postimehest, et kokku leppida intervjuu. Link intervjuule SIIT.  Ja vot siis hakkas pihta...
    Kõigepealt muidugi lugesin hirmunult artikli kommentaare. Natukese ajapärast hakkasid kogunemad igasugused kirjad ja joonistused teemadel "Rumal tüdruk, ava oma silmad- kanep on kõigest taim" või siis "Tubli tüdruk, täpselt nii ongi". Nojah. Alguses oli tore kõigile vastata ja arutleda kanepi teemal. Väga paljud unustasid ära, et teema käib siiski ALAEALISTEST. Väga paljud mõistsid mind hukka, et julgen üldse avalikult rääkida oma arvamusest kanepi kohta. Ja kuidas ma küll nii rumal olen, et siiani aru ei saa, et kanep ei tee midagi paha.

Panen siis kirja põhiargumendid, mis mulle esitati.

*Kanep on taim, paljud on saanud sellest abi kui ravimist. Siis toodi mulle linke kuidas keegi on rääkinud, kuidas tervis avastati kanepi näol ja surev laps on tänaseks terve kui purikas. 
Mis siis mina vastasin?. Esiteks kui kanep oleks võlutaim, siis ei olek see enamikes maades siiski keelatud. Järelikult on näiteid reaalses elus siiski liiga vähe. Arst kirjutab välja meditsiinilist kanepit, kui see tõesti aitaks. Seda ka tehakse ning kanepit meditsiinilistel eesmärkidel on võimalus taodelda ka Eestis. Väga palju on ravimtaimi, mida müüakse apteegis ja lausa käsimüügis. Kummel, piparmünt, apteegi till, saialill, naiste puna, meliss jne. Kanep ei ole nende seas põhjusega ja siiski enamused ei kasuta kanepit ravival eesmärgil.


*Keelustamine ei aita, seda näitab praegune olukord. Kui kanep legaliseerida väheneksid tarbijad (suureneks proovijate arv-aga mis selles halba on?)
Selle peale ma tsiteeriks anonüümset kommenteerijat, kes vastas minumeelest väga hästi:
"Kanepi jt. tarvitamise kasv ei tulene keelustamisest. Hollandis kasvab kanepi tarvitamine proportsionaalselt teiste riikidega, kus kanep on illegaalne. See, et keelustamine vilju ei kanna pole mingi argument. Või peame siis ka vargused, tapmised ka legaliseerima, sest tõele au andes, pole keelamine tulemusi andnud, ikks varastavad ja tapavad."

*Kui kanep legaliseeritaks tuleks turul olev hind palju odavam. Must turg kaoks ära (või väheneks) ja sellega risk saada mingit rämpsu, sest riik kontrolliks kauba kvaliteeti.
Kindlasti oleks riigi poolt reguleeritavas nö coffe shopis olev kanep tunduvalt kvaliteetsem, selles ma ei kahtleks. Kuid mis hind sellel siis lõppkokkuvõttes tuleks? Suhteliselt sama, mis tänaval. Toon näite, mis kattuks kanepi tootmisega. Viina enda liitrihind on IMEVÄIKE. Seda toodetakse Eestis. Mis siis selle üles tõstab? Kõigepealt loa taotlemine, et üldse tegeleda viina tootmise ja turustamisega on megakallis. Sul peab olema euronõuetele vastav tehas, töötingimused, normid jne. See kõik on VÄGA KALLIS. Töötajate palgad (nende riided). Akstsiis (üha aina kasvav). Järgmiseks võtame müügipinna. Müügipinna rent. Jällegi töötaja palk. Müügikoha loa taotlemine. Rendipinna sisustus.Nüüd paneme võrdlusesse kanepi tootmise. Kuna sellist tehnikat, et toota kanepit meil pole, seega peab välja mõtlema, kuidas seda üldse teostada. Mingi venna aknapeal seda kindlasti ei tehtaks. Loodaks spetsiaalsed kasvuhooned, palgatakse ja koolitatakse spetsialistid. Jällegi kõik load ja samad asjad, mis viina tootmisel. Arvestama peab ka sellega, et kuna kanep on üsna ettevaatlik aine, siis kontrolli tellimine on juba kindlasti väga kallis. Nüüd tuleb tuua teemaks see, et näiteks Eesti suurim viinatehas Liviko toodab kuute erinevat viinasorti. Seega üks suur masinavärk tasub end hästi ära. Samuti toodab Liviko lisaks viinale ka rummi, likööri jne. Lisaks Livikole on ka teisi kodumaiseid ja välismaiseid alternatiive (kanepil tõenäolisels oleks see konkurents tunduvalt väiksem või puuduks üldse) Seega kogu see peaks ju lubama poes riiulik hinna madala hoida. Õnneks on viina hind tõusvas joones.
Ja must turg kaob ära või väheneks? Olgu, ehk väheneksi kui kanepi hind tuleks ametlikult näiteks 18€/g. Kuna tõenäoliselt jääb hind üsna samaks, ning müümiskoguseid hakataks reguleerima siis kindlasti on palju neid, kelle jaoks jääb lubatud kogus väheseks. Samuti kui kanep legaliseeritaks siis tekiks tarbijaid rohkem, mis on jälle vesi musta turu veskile. Kui küsisin ühe oma blogi kommenteerijalt (kel vanust 19), et kas tema lõpetaks kanepi tarvitamise, kui see legalsieeritaks ning vanusepiir oleks 21+ ? Ta vastas, et ta ei ootaks ja suitsetaks kanepit edasi. Kust siis see kraam? a)mustalt turult b)vanema sõbra kaudu. 
Eestis on lubatud alkoholi ja tubaka müük. Sellegipoolest on politsei konfiskeeritud asjade laod punnis salaalkoholist ja salatubakast. Alkohol on legaalne ning sellegi poolest on salaviina palju. Ja selle seas ka rämps- meenutades 2001 aastal Pärnus toimunud metanooli tragöödiat.

*Kanep ei põhjusta sõltuvust. Omab väga vähe kõrvalnähte ja mis selles halba on, kui inimene saab seda suitsetades põgeneda argipäeva probleemidest ja tunda end hästi. Kui kanep legaliseeritakse, saaks riik luua sõltuvuste vastaseid keskuseid, kuhu julgeks iga noor sisse jalutada ja ei peaks tundma end kriminaalina. 
Kõigepealt mulle räägitakse, et kanep ei tekita sõltuvust ja siis öeldakse, et kui see legaliseeritaks saaks luua kliinikuid, mis tegeleks sõltlastega. Otsustagem ära siis. Meil on neid kliinikuid ja abikeskuseid küll (kahjuks on kohti puudu, mis näitab, et ravi vajavaid sõltlasi on piisavalt palju), nagu näitaks ka tänane Pealtnägija (alates 16.20). Seal näitas ka lugusid noortest, mis on kindlasti ekstreemsemad ja kõigiga kindlasti nii ei juhtu aga kas meil on seda vaja? Paljud alkoholi sõltlased kliinikusse pöörduvad? Paljud narko sõltlased? Väga vähesed. Õnneks on siiski täiskasvanutel laste üle nii palju võimu, et panevad nad sunniviisiliselt kuskile kliinikusse, kui asi ülekäte läheb.

Ma ei hakka seda postitust nii pikaks venitama. Minu käest küsiti korduvalt ülbelt, et kuidas siis tarbimist vähendama peaks? Ega tõenäoliselt on see surnud ring ja vähendada ei saagi. Olen jätkuvalt arvamusel, et legaliseerimine tooks tarvitajaid (ka alaealiste seas) juurde. Tänases Pealtnägijas kuulsin suurepärast ideed: pahuksis noored panna raamatut ette lugema just neile, kes on juba kuskil haiglas või siis ratastooli lükkama või mis iganes tegevust, et nad näeksid reaalselt oma silmaga, mis VÕIB juhtuda.

Kordan end ka sellega, et minul oleks täiesti ükskõik, kui mõni 30-aastane mees paneks jointi ette. Ta on elu näinud ja tõenäoliselt kuskile omadega jõudnud. Aga legaliseerides anname me lihtsalt halba eeskuju. Me ei saa hakkama isegi noortega, kes joovad ja suitsetavad.

Kanepi legaliseerimise teemal võibki vaidlema jääda. Ja kõigi kanepi sõprade jaoks jäängi lolliks kinniste silmadega 22-aastaseks plikaks. Aga suure tõenäosusega võimutsevad minusugused veel mõnda aega, sest poliitilisel tasandil pole kanepi legaliseerimise teemat üles tõsisemalt võetudki.